peavalu, südamekloppimine. Ärevust võivad põhjustada mitemesugused tegusid: kas tõenäolised või kujutletavad ebameeldivused, ootamatused, elukorralduse järsud muutused jne. Stress- organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. 4.5 Emotsioonide väljendumine Oma olemuse poolest jagunevad emotsioonide avaldumisnähtused näoväljendusteks ja zestideks ning psühhofüsioloogilisteks reaktsioonideks. Emotsioonide psühhofüsioloogilised väljendused Need ilmingud on seotud vegetatiivse ehk autonoomse närvisüsteemi talitlusega ja inimese tahtele allumatud. Nad võivad tähendada muutusi: südame ja veresoonkonna töös hingamises seedeelundkonna töös sise- ja välisnõrenäärmete töös Muutused ilmnevad ka silmaavas, vere ja sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses.
sõltuvad kultuurikontekstist tehnilised- lähtuvad elukutsetest, kasutatakse näiteks laadimistöödel, ehitusel, tuletõrjes, telestuudios jne. kodeeritud kurttummade keel, meremeeste lipusignaalid, hipodroomil kihlveovedajate zestid jne. Eelpoolnimetatuid loetakse esmasteks zestideks, kuid on ka veel liitzestid ühendatud on miimika, hääl , liigutus jne. Koosnevad põhielemendist, võtmeelemendist ja võimendajast. jäänukzestid pöidla imemine, küünte närimine, kägarpoosi võtmine jne. rütmurid kõne ilmestamiseks, ka zesti rütmiks. Igal