Nad olid koondunud kinnisse usulisse liitu, milles pöörati erilist tähelepanu kõlbelistele küsimustele. Pütagoorlastel on teeneid matemaatika, astronoomia ja muusikateooria valdkonnas. Eleaadid - Selle koolkonna tähtsaim esindaja oli Parmenides. Eleaadid väitsid, et maailma olemuseks on muutumatu, ühtne ja jagamatu olemine, seevastu paljus ja liikumine on üksnes näilikkus ja pettekujutlus. Selle teesi paradoksaalsus ja kogemustele vasturääkivus sundis eleaate Zenonit ja Melissost arendama terav- meelset mõistete dialektikat. Pütagoorlased ja eleaadid väljendasid eelkõige Kreeka linnriikide aristokraatlike ringkondade tõekspidamisi. Herakleitos ja 5. saj. materialistlikud filosoofid - Erinevalt eleaatidest käsitas joonlane Herakleitos maailma olemust tema igavese muutumisena, vastandite ühtsuse ja pideva võitlusena, mis toimub ühtse, kõiki nähtusi hõlmava seaduse (logos) järgi
Descartes ) · Pragmatism (C.S. Peirce, W. James, C .Lewis jt) · Koherentsusteooria (R. Carnap) · Semantiline ehk tähendusteooria (A.Tarsky) · Traditsiooni (kokkuleppe) teooria (B. Barnes, P. Feuerabend) C. Wilson (Oxfordis 1899-1915). Soovitas alati vahet teha: · milliseid mõttevorme väide väljendab loogika; · väite verbaalsed struktuurid grammatika; · mida väide maailma kohta ütleb metafüüsika Loogika mõiste autoriks peetakse kas Demokritost või Zenonit Kitionist (stoik). Aristoteles õpetas, et loogika objektiks pole mitte mõtlemine üldse, vaid mõtlemise vormid. Põhilised mõtlemisvormid on mõiste (sõna), otsustuse e lause (väide) ning otsustustest koosnev arutlus. I. Kant nimetas selle formaalseks loogikaks. PÕHILISED LOOGIKASEADUSED (aksioomid) IDENTSUSE SEADUS (Printsiip pärinevat Aristoteleselt, reegli sõnastas G. W. Leibniz) (ld principum(lex) identitatis; ik principle (law) of identity):