Norra Meri Piirneb põhjas Teravmägedega, läänes Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. Norra mere ja Põhjamere piir kulgeb tinglikult mööda 61. laiuskraadi. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Merel valitseb jahe kliima, ent merd läbiva Põhja-Atlandi hoovuse tõttu ta ei külmu. Norra meres on palju naftapuurauke. Kara Meri Piirneb läänes Novaja Zemljaga ja Franz Josephi maaga, idas Taimõri poolsaare ja Severnaja Zemljaga. Asub mandrilaval, sügavam vagumus on Franz Josephi maast idas. Merre suubuvad Ob ja Jenissei, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Meres on suvelgi jääd. Laptevite meri Piirneb läänest Taimõri poolsaarega ja Severnaja Zemljaga, idast Uus-Siberi saartega. Laptevite merre suubub Leena, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Jääd leidub meres suvelgi.
Põhjameri on meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Teda piirab lõunast Euroopa maismaa. Läänes külgneb ta Suurbritannia saarega, edelas on ta seotud La Manche'i väinaga. · Barentsi meri Barentsi meri on meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere osa. Piirneb loodes Teravmägedega, kirdes Franz Josephi maaga, idas Novaja Zemljaga, lõunas Euraasia rannikuga. Lõunas ühendatud Valge merega · Vahemeri Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi. Vahemere kirdeosas asuvas Türgi lõunaosas, kasutatakse Vahemere kohta ka nimetust Valge meri. Pindala 2 509 000 km² Maht 3 653 000 km³ Suurim sügavus 5121 m Keskmine sügavus 1456 m · Must meri
annaabi.ee 
