klassifitseerimine. Kranioloogiliste erinevuste iseloomustamisel jagas Ewart hobusetõus Nehringi indeksi järgi, nimeta need grupid ja indeksite järgi ka mõned tõud esindamaks: 1) stepihobune (indeks 240-260; Läänes-Suurbritannias sairi tõug) 2)kiltmaahobune (indeks 224-238 berberi, anhaal-tekiini ja araabia täisverelise ratsahobuse tõug) 3) metsahobune (indeks 230-240; põhja-rootsi ja fjördi hobune, eesti, soome, zematukai hobune, vjatka, jakuudi tõud) Tõugude klassifitseeriminse järgi Ch. Darwin jagas tõud: 1) looduslikud e aborigeensed e kohalikud tõud (jakuudi hobune) 2) ülemineku e parandatud tõud ( doni hobune, budjonnõi) 3) aretus e kultuurtõud (inglise tv ratsahobune) A.F. Middendorff jagas hobusetõud: 1) sammuhobused 2) kiirushobused Kasutusotstarbe järgi jagame hobusetõud (7 rühma) ning esindajatõud: 1)
o Läänemaine rühm flegmaatilised, toore konstitutsiooniga. Suur karvastik, lakk, tukk, sõrgatsitutid Koljuindeksi alusel hobused jaotuvad: o Stepihobune kitsas otsmik, näoosa rohkem arenenud (baskiiri, mongoli hobune, sairi hobune) o Kiltmaa hobused lühike pea ja lai otsmik o Metsahobuse tüüpi lai otsmik, lüheldane pea, väikest kasvu, karvastik lopsakas, saba ja tukk paks (eesti, soome hobune, zematukai hobune) Tõugude klassifitseerimine käib kolmanda zootehnilise printsiibi alusel, mis arvestab mõtestatud inimtöö hulka aretuses. Darwini järgi jaotatakse: o Kohalikud e aborigeensed tõud o Parandatud e üleminekutõud o Kasvanduse e kultuurtõud Middendorfi järgi jaot: o Sammuhobused o Kiirushobused Samal ajal jaot hobused Lääne-Euroopas külmaverelisteks ja soojaverelisteks Tõud võib jagada ka:
annaabi.ee 
