toetus. Paavst andis ka Kulmi piiskopile korralduse Mindaugas kuningaks kroonida. Saksa Ordu töötas selle vastu ning toimus alles 1253. Tänu sellele sai Mindaugas vastupanu murtud aga vastutasuks loovutas Mindaugas Saksa Ordule osa Zemaicjast. Reaalseks kättesaamiseks aga pidi Ordu kohalike elanike käest selle reaalselt vallutama, et luua ühendus maismaaühendus Preisimaaga. Selle ülesandega aga ordu toime ei tulnud. Väidetavalt oli ka Mindaugas salaja Zemaite aidanud. 1260 lõid Zemaidi Ordu vägesid. Ordu väed olid kogunemas Klaipedasse samal ajal aga tungis 4000 leedu vägi omakorda Kuramaale. Kohe lahingu algul läksid ka Ordu väes vasallidena kaasas olnud eestlased ja kurelased leedulaste poole üle ja ründasid sakslasi seljatagant. Lahingu tulemusel toimused paljud ülestõusud Zemgales, Saaremaal ja ka suur Preisi ülestõus, mis kestis 14 a. Ristisõdijate vastu alustas uuesti lahinguid ka Mindaugas
andsid 1260.aastal DURBE lahingus ordule hävitava löögi. See ajendas hiljuti alistatud hõime eesotsas preislastega ristisõdijate vastu üles tõusma. Ordu sattus korraga raskesse olukorda kahel rindel, sest samal ajal alustasid Liivimaal kuralased ja saarlased mässu ning semgalid ütlesid üles niigi tõrgetega kulgenud liidu orduga. Sellised sündmused veensid Mindaugast oma poliitikat ümber vaatama nint toetama zemaite ordu vastu. Mindaugase valitsemine lõppes 1263.aastal, kui ta langes ühe omaenda suguvõsa konkurendi mõrva ohvriks. Järnes kuue aastaline võimuvõitlus, tapeti kõik 3 Mindaugase järglast. Pärast M. surma kadusid viimasedki ristiusu jäänused. Mindaugase suurim saavutus-ühendatud riik- jäi püsima. 1269. Taastati sisemine stabiilsus, TRAIDENIS kerkis võimule. Paraku oli ordu jälle võimu haaranud. Pärast Traidenise surma 1282