Koch näitas 1876. aastal kuidas siberi katk levib ning sai samal aastal ka Berliini Nakkushaiguste Kliiniku professoriks. Koch näitas ka, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida nii aastakümneid (peamine probleem, mis antraksi juures toona inimesi erutas). Koch oli bakterkultuuride kasvatamise pioneer. Esialgu kasutas ta kartulit (oli teinud tähelepaneku, et kartulil tekivad täpid mikroorganismide kolooniad). Kartuliviiludelt bakterkultuuride kasvulavadena mindi zelatiinide ja agar-agari plaatidele. Ka nn petri tass on nime saanud Kochi laborandi-tehniku järgi. Koch tegi bakterioloogiast teaduse. Ta leidis, et organismis patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid. Koch suunas põhitähelepanu mikroorganismide tegevusele nende organismi tungimisele ja seal käitumisele. Vaktsineerimisel kujunesid välja eri koolkonnad prantslased kasutasid
tuberkuloositekitaja (Kochi kepike saanud nime tema järgi). Siis koolera (prantsuse koolkonnad ei saanud viimasega hakkama, sest otsisid kooleratekitajaid loomade verest, mitte veest). Kuivõrd mikroskoobid läksid järjest paremaks, tehti järjest uusi avastusi. Oluline oli ka keemiatööstuse areng hakati välja töötama ja kasutama erinevaid koevärve (toona siis) bakterkultuuride kudedes leidmiseks ja ära tundmiseks. Kartuliviiludelt bakterkultuuride kasvulavadena mindi zelatiinide ja agar-agari plaatidele. Ka petri tass on nime saanud Kochi laborandi-tehniku järgi. Vaieldi toona ja veel aastakümneid hiljem, kas tuberkuloos on nakkus- või pärilik haigus. Koch, kasutades erinevaid värve identifitseeris lõpuks tuberkuloositekitaja. Nende otsingute käigus formuleeris Koch oma postulaadid (vajalikud tõestamaks, et haigus on bakterioloogilist algupära): 45 1
annaabi.ee 
