Beiträge... 1813, Rosenplänter Das Inland 1836, F.G. von Bunge Esimene eestikeelne ajakiri ,,Lühhike öppetus..." (1766-1767, Põltsamaa, toim. arst P.E. Wilde [sakslane], tlk A.W. Hupel). Peamiselt sisaldas nõuandeid haiguste puhul jm. Tahtis parandada talupoja elu ja arendada religioosset ilmavaadet. Valgustuslik. Esimene ajaleht ,,Tartu Maarahva Nädalaleht" (1806, Tartu, toim. kirikutegelane G.A. Oldekop, J.P. & C.A. von Roth). Peamiselt välisuudised, võetud Dörptsche Zeitungist. Ei meeldinud mõisnikele, kuna nüüd oli lihtinimene nendega võrdselt informeeritud. Püüdis ülem- ja alamkihte lepitada, rääkis ,,heast keisrist". Kristlik humanism. 8Mida tõi Snellman uut Soome ajakirjandusse ja millal hakatakse Eestis ajakirjandusvabadusest rääkima? Ühist ja erinevat Jannseni (Perno Postimees, Eesti Postimees) ja Jakobsoni (vt nn suur sulesõda, Sakala) maailmavaadetes. /Ärkamisaeg/
Selle asutajateks ja väljaandjateks olid rahvasõbralikud vaimulikud Gustav Adolph oldekop Põlvas ja Johann Philipp v. Roth Kanepis. Lehte trükiti Tartu ülikooli (Grenziuse) trükikojas, ja see allus ülikooli tsensuurikomitee järelevalvele. Tsensoriks oli kohaliku saksakeelse ajalehe väljaandmises osalenud lektor Friedrich David Lenz. Eestikeelse nädalalehe materjal oli võetud kohalikust, Grenziuse väljaantavast ,,Dörptsche Zeitungist". Üle kahe kolmandiku lehe sisust käsitles aga välismaa sündmusi, eriti muidugi sõda Napoleoniga. Kohalikke ja Venemaa sõnuméid oli lehes üpris vähe. Lisaks avaldati võimude korraldusi ja kuulutusi. Praktilised nõuanded puudutasid põllumajandust ning tervishoidu. Ajakirjanduslikust seisukohast on esile tõstetud, et selles nädalalehes avaldati esmakordselt sõnumeid, mistõttu ajalehe nimetus on omal kohal.
annaabi.ee 
