olemas. Kirikuga kõik korras, anglikaani usk, muud usud võivad ka olla. Eluvaade materialistlik. On olemas ka kirjanduses psühhologism, soov tunnetada inimest ja teda ümbritsevat maailma, kirjeldada inimese iseloomu. Jonathan Swift sündis Dublinis, jäi orvuks. Publitsist, kirjutas väga palju aga kõike ei avaldatud, kirjutas proosat, luulet, traktaate, satiiri ja plamfette. Lisaks on tal erakirju, traktaate, artikleid ajakirjas, väga zanrirohke looming. Kogu looming seotud 18. sajandi Inglismaaga. Talle on omased valgustuslikud humanistlikud vaated. Need avalduvad enim ''Gulliveri reisides'' merereis, seikluslik lugu. Palju teosesiseseid poliitilisi vihjeid tolleaegsa Inglismaa raames. Hilisemas elus Swift pagendati, väidetavalt oli lolliks läinud jne. Defoega üsna kaasaegsed. Temal on pigem 17. sajandile iseloomulikke asju. Swift on seotud inglise poliitilise pildiga. 17
seda siiski ütelda ei saa. See on markantselt samade joontega, nagu Robinson Cruseo, kui vaadata distantseerumist ja kriilitist vaadet. Temal on mitmesuguseid teoseid. Swift on lülitunud ka mõningatesse 17. sajandi lõpudiskussioonidesse, mis valgustussajadil enam nii olulised vb pole. Swifti pärand on väga ulatuslik. Tal on palju teosed. Kirjutanud proosat, luulet, pamfletti, satiire. Tal on avalikke kirju. Lisaks on tal erakirju, traktaate, artikleid ajakirja. Tal on väga zanrirohke looming. Mitmekesisus. Swift on seotud inglise poliitilise pildiga( nagu Defo ka) ka. 17. sajandi kodanliku revotsiooni järel, ei taastatud kuningavõimu täielikult ja absoluutselt. Olulisemaks muutus pidevalt alamkoda ja lihtsate inimeste esindus. Selle poliitika seotuse leiame palju Gulliveri reisidest. Sellepärast on seda ka mõneti keeruline lugeda, sest me ei tea Inglismaa ajalugu tol ajal ja ei saa kõigest aru. Ta on valgustuslik humanist
annaabi.ee 
