Kurtuse süvenedes muutus ta järjest üksikumaks, koos ebaõnnestumistega suhetes kasvas masendus. Kord arreteeris Beethoveni Viini politsei, kuna teda peeti ekslikult kerjuseks Beethoven oli andekas ja tuntud pianist, mistõttu on klaveril tähtis koht ka tema loomingus, olulisem kui mistahes teisel pillil. Kõige tähtsama osa Beethoveni klaveriloomingust moodustavad tema 32 klaverisonaati.Neid iseloomustavad julge ja novaatorlik kompositsioon ning tihedad klassikalistest zanripiiridest väljaastumised. Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, neid on tal kokku üheksa. Sarnaselt Haydniga hakkas ta neid kirjutama hilja, esimene sümfoonia valmis aastal 1800, mil Beethoveni teoste hulk oli juba suur ja tema nimi tuntud. Beethoveni sümfooniates on ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus. Instrumentaalkontserte on Beethovenil seitse: lisaks viiele klaverikontserdile veel
· Runneli loomingut iseloomustab rahvuslik- rahvalik isamaalisus, varjatult poliitiline tekst. Kasutab palju uuema rahvaluule vormi, parallelism koos alliteratsiooni ja assonantsiga. Olulisel kohal on sõnamäng, isikustamine, kordused jne. · Tema luulet on väga palju viisistatud. · Tuntuim kogu on "Punaste õhtute purpur" (1982). Jaan Kaplinski · Sündinud 1941 · Mitmekülgne kirjanik, hinnatud tõlkija ja esseist. · Ei pea kinni zanripiiridest, katsetab palju. · Loomingus on näha huvi põlisarahvaste, usundite, looduse ja filosoofia vastu. Looduslähedus on Kaplinski loomingus põhiliseks märksõnaks. Jaan Kaplinski · Kaplinski luules esineb ka müstikat ja vihjeid usule. · Tuntuim kogu on "Tolmust ja värvidest" (1967) Veel autoreid · Uno Laht julge ja bürokraatiat kritiseeriv, põimitud huumoriga.
Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE. Beethoveni LAVATEOSED: ooper ,,FIDELIO", ballett ,,PROMETHEUS", 2 missat ( üks neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL" KLAVERIMUUSIKA: Beethoven oli andekas ja tuntud pianist, mistõttu on klaveril tähtis koht ka tema loomingus, olulisem kui mistahes teisel pillil. Kõige tähtsama osa Beethoveni klaveriloomingust moodustavad tema 32 klaverisonaati. Neid iseloomustavad julge ja novaatorlik kompositsioon ning tihedad klassikalistest zanripiiridest väljaastumised. Hilisemates sonaatides kasutab Beethoven rohkelt polüfooniavõtteid fuugavormi. Sonaadid olid mõeldud kodus mängimiseks: Beethoveni elu ajal on neid praeguseks teadaolevalt kontserdil esitatud vaid kahel korral, samas kui nende nootide müük oli silmapaistvalt edukas. Sonaatide kõrval on Beethoven klaverile loonud veel variatsioonitsükleid ja väikepalu: bagatelle, prelüüde, rondosid, ühe poloneesi, nokturni ja fantaasia[84] SÜMFOONIAD:
annaabi.ee 
