Sellega ei saa üldjuhul piirduda, vaid tekst tuleb asetada ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku konteksti ja vaadelda tema tähendust selles. Intertekstuaalsus. Kirjandus kui kogum omavahel seotud tekste Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees (või ka osana kultuurist, inimkonna olemusest) ja suhtes sellega Teadlik matkimine (nt. zanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseerimine, muutmine (selle mõned vormis on paroodia, travestia, pastiss) Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, Jung > arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes "Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid
suhestumise. Kirjandusteose tähendus kirjandustradistiooni sees (või ka osana kultuurist, inimkonna olemusest) ja suhtes sellega. Intermediaalsus kuidas teksti vahendatakse erinevates tekstides. Olulisem ongi seoste tabamine, teiste tähenduste avamine, nt libahundi teema jooksem mitmest eesti kirjandusteosest läbi. Tähendused tekivad kirjandusteoses ainult seoste kaudu!! Kõigis teostes esinevad teatud korduvad elemendid Võib olla teadlik matkimine (nt. zanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseeimine, muutmine (selle mõned vormid on paroodia, travestia, pastiss Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, C.Gustav Jungi arhetüübi mõiste) Mõju on paratamatu, midagi orginaalset pole võimalik luua (R.Barthes ,,Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid.
annaabi.ee 
