Käsitluslaadis on endiselt dekoratiivsust ja ekspressiivsust. Kuid kunstniku käekiri on lahtisem, kontuurjoon on kaotanud jäiga pidevuse. Üksteisest läbikumavad toonid loovad mitmevärvilise fooni. Kaasahaarava meeleolukusega näitab Laikmaa Lääne-Eesti looduse lihtsat ja omapärast ilu. Selle kõrval elab edasi ka impressionistlik, hoogne ning skitseeriv laad. See on südamlik ja arhailine lehekülg meie maastikumaalis. Zanrilist vaheldust Laikmaa loomingusse toovad lillemaalid. Nendesse aastatesse kuuluvad ka arvukad meistrikäega loodud portreed. Värvikäsitlus on neid Laikmaa portreedele omaselt impressionistlikult liikuv, üldmulje maaliline, kohati aga värvikam, kontrastsem ja dekoratiivsem (Tiik, 1975, 12-13). Ka Laikmaa taasavatud ateljeekooli tegevus sai suure ulatuse. Õpilaste arv kasvas pidevalt. Endiselt toimusid ateljeekooli näitused, korraldati ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse
Universaalne vaim tõestab end ajaloos. See kontseptsioon määrab ära selle, et indiviidil ei ole ajaloos millegi üle otsustada. Inimesed käituvad alateadlikult. Tolstoi ei tunnetanud universaalse võimuarengu suunda. Ta püüab tõestada, et tema tegelased toimivad alateadlikult. Historitsismi pooldavad tegelased Tolstoile sümpaatsed pole, nt Napoleon. Napoleonist ei kirjutanud hästi ka Proudhon. Tema arvates sai Napoleon oma tegude eest õige hinnangu. Tolstoi otsustab siis zanrilist ülesehitust muuta. Siit saab alguse epopöa. Alguses toetus Tolstoi inglise perekonnaromaani traditsioonile. Hiljem said talle aga eeskujuks Homeros ja Goethe. 1873. otsustab T muuta romaani kompositsiooni. Esialgu oli trükis 6 köidet. Ta muudab selle 4-ks köiteks. Ta võtab välja kõik need lõigud, kus on pr keel. Ta eemaldab ka kõik filosoofilised arutelud, mida ta oluliseks pidas. Teoreetilised mõtisklused sõjast paigutab ta teose lõppu