psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Unt alustas luuleõhtute ja monolavastustega. Repertuaarvalikus langes rõhk klassikale, mis domineeris ka hiljem. Tsensuuri varisedes alustas Unt absurdidraama lavastamist. 1990ndail tugevnesid Undi reziis postmodernistlikud jooned. Kunstilises plaanis torkab silma paljustiililisus: Unt segas või sulatas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Siiralt tundelised ja tõsised kohad vaheldusid peene irooniaga, rollide läbielamine rõhutatud näitamisega, traagika farsiga, popkultuuri märgid klassikaga jne. Üheks uhkemaks näiteks on Von Krahli Teatri trupiga tehtud ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi". Unt võttis aluseks Peet Vallaku külarealistliku novelli ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena.
Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes. Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Tsensuuri varisedes alustas ta absurdidraama lavastamist. Kunstilises mõttes torkab silma paljustiililisus. Ta sulatas või segas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. 20.Mati Undi teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes. Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust.
annaabi.ee 
