Kutsus üles mitte ehitama teose teksti üles ühes keeles(ühes kontseptsioonis), nt madalate asjade puhul kasutada madalat karakteristikat. Nt talutüdruk rääkiski nagu taluinimene jne. Tollases teostes polnud kombeks kasutda ei- tea-mis-keelt, rääkima pidi viisakalt. On kirjutanud palju raamatuid, kus tema pilk läheb idamaadesse. Võõrandutakse oma enda kultuurpildist ja oludest. Kõigis Voltaire'i juttudes on iseloomulik idamaisus. 1732 ,,Zaiir", ,,Peruu indiaanlased" jne. Ühelt poolt eksootika ja teiselt poolt valgustuslik võõrandumine. Üks juhtivateks teemadeks on fanatism üheski teemas ei pea olema fanaatik. Nagu ka tänapäeval: ära ahelda enam ühe puu külge jne. Voltaire võtles fanatismi vastu. Võib olla kriitiline ja mõtleja, aga mitte fanaatiline. On märgata ka kriisi tema arengus. Tekkisid ka teised teised mõtlejad, kellega ta nõus polnud. Nt tülitses Rousseau'ga päris palju. Voltaire
Konseptsioon: inimeste ''asjad'' on inimeste loodud, jumal ei mängi surt rolli. Lugu sellest, kuidas talutüdruk nägi sõjaajal jumalikku ilmutust, astus Prantsusmaa vägede etteossa ja viis riigi võidule. See aga ei sobinud Prantsuse poliitikutele ja raamat konfiskeeriti. Voltaire üritas dialoogi viia tavalise jutustava kõne tasemele, nt see sama talutüdruk rääkiski talutüdruku keeles. Voltaire' puhul märgata ka huvi idamaade vastu, 1732 ,,Zaiir", ,,Peruu indiaanlased" jne. Ühelt poolt eksootika ja teiselt poolt valgustuslik võõrandumine. Üks juhtivateks teemadeks on fanatism üheski teemas ei pea olema fanaatik. Tema arengus märgata ka kriisiolukordi, see väljendub selles, et paralleelselt tekkisid teised mõtlejad ja kirjanikud, kellega Voltaire' ei nõustunud, sh Rousseau. Voltaire varasemad mõtted saavad toetust 1756. aasta Lissaboni maavärinast. Kirjutas ,,Poeem Lissaboni hävingust".
annaabi.ee 
