kui me soovime ka enda majandust rohkem väärtuspõhiseks muuta, siis on Eestil siin üsna palju õppida. Referaat on jagatud kolmeks osaks. Esimeses antakse ülevaade ajaloolisest keiretsu eelsest süsteemist ning keiretsu kujunemise põhjustest. Teine peatükk on keskendunud keiretsu erinevate liikide tutvustamisele ja Jaapani näidetele ning kolmandas peatükis keskendutakse keiretsu näidetele väljaspool Jaapani. 1. AJALOOLINE TAUST: ZAIBATSUDEST KEIRETSUDENI Jaapani majanduses võib korporatiivsuhete ning ärivõrgustike uurimisel keiretsude laadsete süsteemide puhul ajaloos tagasi jõuda 17. sajandi algusaegadesse. Jõuliselt hakkas Jaapani majandus arenema aga indistrialiseerimisega, mis Jaapani puhul tähendas 1866. aastal Meiji Restauratsiooni aegset uue valitsuse moodustumist. Siiski tolle aegsed esimesed korporatiivsed moodustised ei olnud mitte keiretsud, vaid neid nimetati zaibatsudeks, mis tõlkes tähendab monopoli
hiljem ka koostehased. Jaapani ettevõtted ei taha kodust lahkuda. Jaapani ettevõtete välisinvesteeringutest on vaid neljandiktööstuses (Saksamaal näiteks 90%, Euroopas 76% ja Ameerikas 64%). Jaapani tööstustootmises on toonindvaks 7 pikkade traditsioonidega konglomeraati – horisontaalset keiretsut, mille juhtkonna paremaks ja vasakuks käeks on pank ja sogo šoša. Kolme vanimat Mitsubishi, Mitsui ja Sumitomo pärinevad ajaloolistest ettevõtlusperekondadest zaibatsudest. Jaapani ettevõtluse korraldus stabiilne, kuid samas väga aeglaselt uuenev. Eriline on ka Jaapani finantssüsteem: iga keiretsu juurde kuuluv pank toimib pigem kui ettevõtte rahakassa. Vertikaalne keiretsu kujutab endast konglomeraatide omanduses olevat tööstusettevõtet, mis konkureerib teiste keiretsude sama sektori ettevõtetega. Kontroll Jaapani majanduse üle on koondunud väga väikese arvu inimeste kätte, mis omakorda mõjutab avaliku poliitika teostamist: äri kontrollib
annaabi.ee 
