aastal toimus Meiji restauratsioon. Tulemusena taastati riigis keisrivõim, mille tagajärjel hakati Jaapani ühiskonda moderniseerima ja läänelikumaks muutma. Meiji valitsuse esimeseks prioriteediks majanduses sai industrialiseerimine. Varasemalt domineerinud agraarühiskonna asemel muutus Jaapan kiirelt tööstusriigiks. Investeeriti suuri summasid transpordi ning kommunikatsiooni edasi arendamiseks ja toetati aktiivselt võimsaid perekondlikke tööstusettevõtteid, mida hakati kutsuma zaibatsudeks. Zaibatsud alustasid väikeste pereettevõtetena, mis tegutsesid erinevates valdkondades üle kogu Jaapani. Hiljem, kui ka Jaapani majandus kasvas, muutusid zaibatsud, mida meie keeli võib tõlkida monopolideks, suuremateks ja võimsamateks ning kontrollisid suurt osa Jaapani majandusest Meiji valitsuse ajast teise maailmasõjani. (Wikipedia) Enne teist maailmasõda domineerisid Jaapani majandust neli tähtsamat zaibatsut: Mitsubishi,
1. AJALOOLINE TAUST: ZAIBATSUDEST KEIRETSUDENI Jaapani majanduses võib korporatiivsuhete ning ärivõrgustike uurimisel keiretsude laadsete süsteemide puhul ajaloos tagasi jõuda 17. sajandi algusaegadesse. Jõuliselt hakkas Jaapani majandus arenema aga indistrialiseerimisega, mis Jaapani puhul tähendas 1866. aastal Meiji Restauratsiooni aegset uue valitsuse moodustumist. Siiski tolle aegsed esimesed korporatiivsed moodustised ei olnud mitte keiretsud, vaid neid nimetati zaibatsudeks, mis tõlkes tähendab monopoli. Algselt oli tegemist väikeste perefirmadega, mis tegutsesid üle Jaapani väga erinevates tegevusalades. Majanduse kasvamisega kasvasid aga ka zaibatsud ning nende tähtsus riigis. Hilisemas faasis olid algsetest perefirmadest välja kujunenud perede poolt omatud, kuid hiiglaslikke mõõtmeid omavad monopoolsed holding ettevõtted, mis kujundasid kogu riigis toimuvat. (Investopedia) Zaibatsude ajastu kestis kuni Teise maailmasõjani
annaabi.ee 
