Keiretsu tarneahel Jaapani moodi Tõnis Teinemaa TABB51 Ettekande kava Ajaloline taust Keiretsude liigid Keiretsud Jaapanis Erinevaid näiteid maailmast Lühiülevaade jaapani majanduse ajaloost Vaesed, kopeerisid Hiinat Korporatiivsuhete areng al 17. saj Industrialiseerimise algus 1866. Zaibatsu (tõlk. Monopol) Moodustusid perefirmadest Zaibatsud olid edukad .. .. Kuni Teise maailmasõjani Lühiülevaade jaapani majanduse ajaloost (2/2) Zaibatsud kontrollisid kogu turgu Sõda mõjus hävitavalt Toodang ja vara natsionaliseeriti USA ülemvõim Monopolide vastane sõda 16 zaibatsut likvideeriti Matsushita (Panasonic), 15 000 töötaja vastuseis Vastuseis kommunismi ohule Keiretsude põhiolemus Keiretsu ( ??)
sõjavägi riigistas suure osa nende varast ja toodangust, alles jäänud rikkused said aga sõjalt põrutava löögi. Sõja lõppedes oli Jaapani majandus suhteliselt raskes seisus ning vajas hädasti taaskäivitust. Zaibatsud olid suutnud suurte pankadega head suhted säilitada, kuid see ei aidanud neil sõjajärgses Jaapanis ellu jääda. (Wikipedia) Jaapan oli Ameerika Ühendriikide poolt okupeeritud ja kuna zaibatsud olid oma olemuselt ebademokraatlikud ärimudelid, kõrvaldas USA zaibatsu valdusettevõtted Jaapani põhiseadust ümber kirjutades. Uuringud näitavad, et zaibatsud maksid poliitikutele lepingute sõlmimise eesmärgil, kasutasid ära vaeseid inimesi hinnakujundamise mehhanismide loomisel ning lõid ebakorrapäraseid kapitaliturge. Kõik need mõjutamise meetodid olid olulised selleks, et hoida zaibatsusid püsivana. Seepärast korraldatigi laostunud Jaapanis pärast sõda süsteem ümber ning ettevõtted koondusid keiretsudesse. (Investopeida)
raskem pikaajalistele eesmärkidele keskenduda ning sarnaselt lääne börsiettevõtetele peaksid nad vaid kvartalist kvartalisse liikuma. Siiski on suured Jaapani ettevõtted noteeritud tavapäraselt nüüd avalikel börsidel, kus nad on kontrollitud neid omavate aktsionäride poolt. Kuid nagu eelnevalt näidatud, siis ei pruugi hulga väikeste osalustega seal olevate ettevõtete sildi taha peitunud omanikud väga zaibatsu aegsest süsteemist erineda ning omanike suhtumine võib olla varasemate perioodidega väga sarnane. Pigem on avalikult kaubeldavate ettevõtete institutsionalsed investorid just börsidel mitte noteeritud perefirmade omanikest märkimisväärselt lühiajalisematele tulemustele orienteeritud. Oluliseks erinevuseks Jaapani keiretsude ja läänemaailmas tuntud korporatsioonide vahel on ka ettevõtete sisese informatsiooni jagamine. Ühte keiretsusse kuuluvad