Sakslaste pealetung suudeti Ardennide mägedes peatada ja tagasi paisata, mis jäigi viimaseks lahinguks läänerindel. Saksamaa jätkas aga õhusõda Inglismaa vastu, kasutades uusi relvaliike, mille ohvriks langes ligi 10 000 inimest, kurikuulsaks sai Dresdeni hävitamine 1945.a. 3.3 Berliini vallutamine 1945.a. jaanuaris läks Punaarmee Ida-Presimaal pealetungile, aprillis kapituleerus Königsberg, punaarmeelased käitusid ysiviilelanikkonnaga eriti jõhkralt, seetõttu võitlesid sakslased idarindel eriti vapralt. Samal ajal liitlasväed piirasid sisse suuri Saksa väeüksusi, Ameerika väed tungisid kiirelt Berliini peale, kuid selle vallutamine oli lubatud Stalinile. 16.aprill alustas Punaarmee pealetungi Oderil, 24. Aprillil jõuti Berliini. Hitler andis käsu Berliini viimase võimaluseni kaitsta, lahingusse saadeti poisikesed. Olukorra lootusetust mõistes lõpetas 2. Aprillil Hitler enesetapuga. 3.4 Saksamaa alistumine
liitlasväedpõhijõududest ära lõigata ning suruda nad merre. Sakslaste pealetung suudeti Ardennide mägedes peatada ja tagasi paisata, mis jäigi viimaseks lahinguks läänerindel. Saksamaa jätkas aga õhusõda Inglismaa vastu, kasutades uusi relvaliike, mille ohvriks langes ligi 10 000 inimest, kurikuulsaks sai Dresdeni hävitamine 1945.a. 6.3 Berliini vallutamine 1945.a. jaanuaris läks Punaarmee Ida-Presimaal pealetungile, aprillis kapituleerus Königsberg, punaarmeelased käitusid ysiviilelanikkonnaga eriti jõhkralt, seetõttu võitlesid sakslased idarindel eriti vapralt. Samal ajal liitlasväed piirasid sisse suuri Saksa väeüksusi, Ameerika väed tungisid kiirelt Berliini peale, kuid selle vallutamine oli lubatud Stalinile. 16.aprill alustas Punaarmee pealetungi Oderil, 24. Aprillil jõuti Berliini. Hitler andis käsu Berliini viimase võimaluseni kaitsta, lahingusse saadeti poisikesed. Olukorra lootusetust mõistes lõpetas 2. Aprillil Hitler enesetapuga.