Ameerikas on mitte parlamentaarne vaid presidentaalne. 3.2 Ameerika Ühendriikide sünd Hispaania kolonisatsioon lähtus Mehhikost ja rändas üles maateid pidi. Kanada aladel seiklesid prantslased, liikudes sisemaa poole ja karusnahakaubandus! Idarannikut külastasid Inglise ja Hollandi laevad. 16. saj püsiasustust ei loodud. 17. saj see muutus. Inglased >> Jamestown, Virginia. Puritaanid >>Massachusetts (“Mayflower”). Holland>>Uus-Amsterdam mis vallutati inglaste poolt ja ristiti New Yorgiks. Nüüd oli kogu eastcoast Inglismaa oma. 13 kolooniat! Igal oma usk, kuid väga religioosne. Seitsmeaastase sõja käigus jagati Uus-Prantsusmaa Ing ja Hisp vahel. AMEERIKA ISESEISVUSÕDA!!! Bostoni teejoomine, 1775 esimene kokkupõrge, jõudemonstratsioon. II kontinentaalkongress valis George Washingtoni 13 koloonia sõjajõudude ülemjuhatajaks. 1776 võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis lõpetas Inglismaaga kokkulepped. Thomas Jefferson oli põhiautoriks
Viie kuu pärast jõudis ta tagasi Londonisse. 1608. a. aprillis tegi ta teise katse vallutada Kirdeväil. Novaja Zemlja jäämassid ajasid jälle Hudsoni plaani luhta. Kolmandat katset tegi ta 1609 a. märtsis Hollandi kompanii laeval. Kui ka see reis ei õnnestunud, Novaja Zemlja jäämasside tõttu Hudson muudas kurssi, sõitis nüüd Gröönimma lõunatippust Põhja-Ameerika rannikule Nova Scotias. Ta avastas Hudsoni jõe suudmem kuhu ehitati 1626 a. meresadama, mis hiljem nimetati New Yorgiks. 17. aprillil 1610. a. sõideti Gröönimaa lõunatippu, avastati Hudsoni väina. Peale talvitumist kavatses Hudson reisi jätkata, kuid kaptenit, tema poega ja seitse ustavat meeskonnaliiget pandi paati ja jäeti saatuse hooleks. Rohkem ei nähtud neid kunagi. Põhja-Ameerikas asuvad Hudsoni laht, Hudsoni vain ja Hudsoni jõgi on nime saanud selle olulise meresõitja järgi. 12. Willem Barents sündis umbes 1550 ja suri 20. juunil 1597 Novaja Zemlja, Venemaal.
annaabi.ee 
