Tõstis mässu vennapoja vastu. Üks väidab, et vahetas riided mungariiete vastu ja lahkus õukonnast. Igatahes Zhu Di see kes tõrjus ta võimult ja hakkas järgmiseks Mingi dünastia keisriks nimega Yongli. Valitses 1403-1424. Teine väga võimas keiser. Vahepeal ei teinud väga midagi erakordset. Võimukas valitseja. Riik muutus jälle arvestatavaks võimsaks riigiks. Tehti autoritaarsete meetoditega, pehmendused, mida Jianwen tahtis sisse viia, olid kohe unustatud. Yongle ajal rahvusvaheline tugev, enne keisriks saamist Hiina põhjapiirkonnas väejuht. Peale troonile minekut otsustas pealinna viia Pekingisse, kuhu see ka jäi(v.a mõnikord jälle Nanjingis, nt Chiang Kai Shieki ajal). Miks Pekingisse? Sest põhjapiirkondades rohkem liikumisi, tahtis rohkem kontrollida seda piirkonda, seal asusid militaarsed väed. Pealinn kolis põhja, et nedel silma peal hoida. 1420 aastal. Hakati ehitama võimsat keisri paleed – Keelatud Linna
Iga päev hukkusid tuhanded ja kümned tuhanded ja nende asemele asusid jälle uued. Keelatud linn Vähem tähtsam ei ole ka Keelatud Linn, mis asub 72 hektaril, ümbritsetud 3400 meetri pikkuse ja 10m krguse aiaga. Keelatud linn on muust maailmast eraldatud linn Hiinas Pekingis (majapidamine hoonete, siseõuede ja aedadega, mis moodustavad lossi), kus oli Hiina keisririigi keskus (nii hiina keisri ja perekonna eluruumid kui ka osa valitsuse ametiruume). Selle rajamisele pani aluse keiser Yongle 1421. a, kus Mingi ja Qingi dünastiate keisrid elasid ja juhtisid riiki kuni keisririigi kukutamiseni 1912. a. 1912 aastal jäeti Keelatud linn kukutatud keisri ja ta pere eramuks, ning Hiina vabariigi valitsus asus kõrvalolevasse Dongnanhai piirkonda. 1924 aastal visati keiser ja ta pere Keelatud Linnast välja, muudeti see muuseumiks ja avati külastajatele; valitsus jäi Dongnanhaisse ja on seal tänini. Pekingis asuv Keelatud linn on põhja-lõuna suunaline, ruudukujulise
annaabi.ee 
