Inimesed seotud riitused katoliku kirik selle iidse riitusi, Christian pühakud olid ühinenud majade-, põllude- ja kariloomadevaimetega. Ühendades need mõisted lihtsustab asjaolu, et uued kirikud on tavaliselt ehitatud vana usulise pühakojad. Moodustati nii nimetatud ,,maaelu katoliiklus". Kloostrid olid esimesed õppeasutused. Enne XIV-XV sajandi eestlased säilitasid oma nimed; alates XV sajandi lapsele anti teised nimed, ümber kohalike inimeste kombeid (Yohannes Jaan, Antonius - Tõnis, Katharina - Kadri jne). Oli tekkinud uus nähtus - linnakultuur. Õitsev Eesti linnade keskajal kaasa Hansa; kontakt Euroopaga tõi uus euroopa elulaadi, nii vaimne kui ka materiaalses kultuuris. Selle aja jooksul domineerib gooti stiil.Varsti suundumused Kesk-ja Lääne kunsti algas leida kajavad talupojakultuuris. Külaelanikud hakkasid kasutama gooti ehteid kaunistades rahvariided ja tarberiistad. Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused
usaldusväärne. Allpool on põhiliste liikide loend tähestikulises järjestuses ja lühitutvustustega, sellega tegime tutvust 14. novembri kokkusaamisel. Ardipithecus kadabba Kahel jalal kõndiv varane hominiid, kes elas 5,8–5,2 miljonit aastat tagasi Afari orus Ida- Aafrikas (tänapäeva Etioopia alal). Kõndis püsti ning arvatakse, et sõi kiudaineterikast toitu – purihambad on arenenud suuremateks kui šimpansidel. Leitud alates 1997. aastast (esmaleidja Yohannes Haile-Selassie), vähemalt viie indiviidi luid, s.h varbaluu ja hambaid, kuid koljuleiud seni puuduvad. Seetõttu pole näokuju kohta kuigi palju teada, arvatakse, et meenutas šimpanse ehk lõualuu oli tugevasti eenduv, hambakuju siiski teistest primaatidest erinev. Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/ardipithecus-kadabba Australopithecus afarensis Tuntuim leid – suures osas säilinud luustik Lucy, mis leiti 1973. a Afari orust Etioopias