Hinduism p6hineb pyhadel tekstidel e veedadel Veedasi on 4 t2htsamat 1)indra 2) Agni 3) Soma 4) Varuna jagatakse kolme kategooriasse hymned jumalatele veedade seletused upanisaadid hinduismi filosoofia alusteks P6him6tted (aluste) Atman ja Brahman on identsed Brahman on igavene n2htusliku maailma n2ilus e maaja sansaara, karma seadus mok`sa Hinduismi kolm t2htsamat jumalat Brahma looja Vi`snu h2vitaja `siva loovus need kolm moodustavad yhtse kolmiku, visnu ja siva on vastandid, keda brahma pyyab tasakaalustada Hinduismi suunad Visnuism selle jumala teoks oli et ta saatis elava tagasi , t2his III tehakse tavaliselt laubale Hinduismis ei kardeta surma, surma all m6istetakse maailma vahetust Sahtism Kummardatakse jumala loovaat vaimu, kasutatakse maagilisi silte e mantraid, k6ige pyham mantra , OM Atman ja Brahman Brahman on k6ike loov hing, isikup2ratu ja ei kujutata kunagi kunstis.
harjutamiseks ja treenimiseks, põhineb yhel fysioloogilisel mehhanismil tingitud reflekside kujundamisel. 3.2. Psüühilised protsessid ja seisundid Inimese psüühika on komplitseeritud nähtus, milles on intrigeeritud ühelt pool kestva komplekssed seisundid ja teiselt poolt lühiaegsed protsessid. Psüühilised seisundid: teadvuse selguse seisund, aktiivsuse seisund ja meeleolu seisund moodustavad yhtse psüühilise tegevuse fooni. Sellel foonil kujunevad lyhiaegsetena ning pidevalt muutuvatena psüühilised protsessid: tajumine, mõtlemine, tahteimpulsid, tundmused, uue kogemuse õppimine ja endise kogemuse reprodutseerimine. Tegutsedes yhise tervikuna ja omavahel kooskõlastatuna, tagavad psyyhilised protsessid ja seisundid inimese paindlikult muutuva käitumise keskkonna tingimusele ja indiviidi vajadustele vastaval viisil
Saksa rahvuslik liikumine. Sai alguse napoleoni vastase voitluse kaigus eriti 1813 ja 1815. Yliopilasliikumine. Faterland idée tuli juba 18. Saj ent yliopilastele sai see idée ruttu vastuvoetavaks. See sai nende koondavaks juhtmotteks. 19. okt toimus suur tudengite meeleavaldus. Hakati ka raamatuid poletama, mille eestvedajaks oli hans Ferdinand massmann. Tulle visati Kotzebue raamatuid, talle heideti ette tagurlikkust. Heinrich Reimann nouti saksamaa pol ja rahvuslikku yhtsust. Yhtse saksamaa idée. Nouti konstitutsioonilist monarhiat. Eraomandi ja sonavabaduse kaitse. 1817 a otsustati, et tullakse kokku a parast. Moodustati Allgemeine Deutsche Burschenschaft yliopilasliikumine, mille varvid olid kuldne, punane ja must. Aratas pyha liidu tahelepanu. 1819 a kevadel tapeti Kotzebue. Tema tapjaks karl Ludwig sand. Sp tuli kokku saksa liit, voeti vastu otsused, mille alusel keelati koigis saksa riikides konstitutsioonid, igasugune yliopilasliikumine keelati, tsensuur jne.
annaabi.ee 
