Seisund n6rgenes. Naaberriigid moodustasid liite ja tugevnesid VL ei suudetud v2lisohu korral yhenduda yhtseks j6uks. 1385 mood. Poola ja Leedu personaaluniooni (Poola kuningas ja Leedu suurvyrst yks isik) Taani kningad lasid end j2lle nimetada Eestimaa hertsogiteks. Venemaal oli kujunemas yhtne riik. Rootsi Taani Norra s6lmisid kokkuleppe mille kohaselt oli neil yhine v2lispoliitika. Suurimaks ohuks VL saigi Venemaa. 1481 a. talvel korraldasid venemaalt yhendatud v2ed v6imsa s6jaretke Liivimaale (eesm2rgiks Liivimaa hirmutamine rahva halastamatu ja j6hkra kohtlemisega) Liivimaa t2ielikuks valutamiseks Moskval veel j6udu polnud, s6lmiti vaherahu 10 aastaks. Moskva eesm2rgiks olio ma territooriume laiendada siinsete alade arvelt. 10/12/2008 19:17:00 10/12/2008 19:17:00
Katakombidesse maeti oma surnuid.Katakombide seinad ja laed kaeti maalidega mis esialgu meenutasid maalid roomlaste elumajadest.Hiljem hakati kujutama ristiusu symboleid.Kui ristiusk ametlikuks muutus tekkis vajadus uute hoonete j2rele kus pidada jumalateenistusi.Eeskujuks v6eti Rooma kohtu ja 2ri hoonet basiilikat.Varakristlik basiilika oli pikihoone mis alati ehitati suunaga l22nest itta.Sissep22s on alati l22nes ja altar idas.Kaks rida kaartega yhendatud sambaed jagas kiriku pikuti kolmeks l66viks.Keskele j2i keskv66v mis on k6rgem ja laiem paarisarv kylgl66ve.Keskv66vi seinaosa kus asuvad aknad nimetatakse valgmikuks.Aknad olid ka kylgl66videl.Kirikutorni ei ehitatud yldse v6i kui ehitati siis kiriku k6rvale.Altar asus keskl66vi l6pus,poolkaare kujulises v6lvitud ruumis mida nimetatakse apsiidiks.Kiriku lagi oli lame v6i puudus yldse.N2iteks Vana Rooma Pyha Peetri kirik. Maalikunst
Kontroll suuna 6igsuse yle saavutatakse panga yhisev22rtuste abil. Strateegia rakendamisel v6etakse keskkonnas toimuvaid muutusi. 4. Vihmavarju strateegia. Tegevuse eesm2rgid on v2ga t2pselt s6nastatud. Eesm2rkide saavutamise meetodid ja viisid on praktiliselt s6nastamata ning seda otsustavad iseseisvad struktuuriyksused. 5. Protsessi strateegia. Strateegilise planeerimise protsess on formaalne ja yheselt m22ratud. Strateegilise plaani sisu on pidevalt arenev. 6. N6rgalt yhendatud strateegia. Sellised strateegiad l2htuvad organisatsiooni yksuste iseseisvast tegevusest, ega ei s6ltu eriti organisatsioonist, kui tervikust. Igal struktuuriyksusel on oma selge strateegia ning seet6ttu organisatsiooni, kui terviku strateegia v6ib pidevalt muutuda. 7. Konsensusstrateegia. T2hendab seda, et organisatsiooni siseselt tekivad erinevad projektiryhmad, mis k6ik kujundavad oma strateegiat. Selle mudeli korral on oht, et organisatsiooni siseselt v6ivad tekkida vastuolud. 8
annaabi.ee 
