g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' b) yabu uma-gu bua-n P A ema-ABS isa-ERG nägema-PST `Isa nägi ema' c) uma banaga-u S isa-ABS tagasi tulema-PST `Isa tuli tagasi' d) yabu banaga-u S ema-ABS tagasi tulema-PST `Ema tuli tagasi' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja
g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' b) yabu uma-gu bua-n P A ema-ABS isa-ERG nägema-PST `Isa nägi ema' c) uma banaga-u S isa-ABS tagasi tulema-PST `Isa tuli tagasi' d) yabu banaga-u S ema-ABS tagasi tulema-PST `Ema tuli tagasi' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja
g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' b) yabu uma-gu bua-n P A ema-ABS isa-ERG nägema-PST `Isa nägi ema' c) uma banaga-u S isa-ABS tagasi tulema-PST `Isa tuli tagasi' d) yabu banaga-u S ema-ABS tagasi tulema-PST `Ema tuli tagasi' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja
S h) The boy is sleeping. S poissNOM on magav `poiss magab' nominatiivakusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiivergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yabagu buan P A isaABS emaERG nägemaPST `Ema nägi isa' b) yabu umagu buan P A emaABS isaERG nägemaPST `Isa nägi ema' c) uma banagau S isaABS tagasi tulemaPST `Isa tuli tagasi' d) yabu banagau S emaABS tagasi tulemaPST `Ema tuli tagasi' VT ab: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja
annaabi.ee 
