järgneval ajahetkel häirimata liikumise teatavas läheduses, mille piire saab häiringust sõltuvana ette määrata. Ljapunovi stabiilsuse kriteeriumid sõltuvad stabiilsuse liigist ja süsteemi omadustest. Tasakaalupunkti määramisel lähtutakse sellest, et stabiilsuse definitsioonis sisalduv häirituse piirkond £ võib olla lõpmatu väike piirkond tasakaalu punkti ümbruses. Kui selles piirkonnas arendada olekuvõrrandite funktsioonid Taylori ritta tasakaalupunkti xiO...xnO ümbruses, saame stabiilsus üldjuhu: Kuna valemi esimene liige on tasakaalupunktis null ning jääkliiget võib tasakaalupunkti läheduses Iugeda tühiseks, saame lineariseeritud süsteemi valemi: 4.4 Stabiilsuse määramine pidev- ja diskreetaja süsteemides Pidevaja puhul: det[sE-A]=O E- si omaväärtused .Kui Si<0, siis on süsteem stabiilne. Kui Sj>0, siis on süsteem mittestabiilne. Stabiilsuse piir Mittestabiilne Stabiilne diskreetaja puhul:det[zE-Ad]=O E - zi omaväärtused
järgneval ajahetkel häirimata liikumise teatavas läheduses, mille piire saab häiringust sõltuvana ette määrata. Ljapunovi stabiilsuse kriteeriumid sõltuvad stabiilsuse liigist ja süsteemi omadustest. Tasakaalupunkti määramisel lähtutakse sellest, et stabiilsuse definitsioonis sisalduv häirituse piirkond £ võib olla lõpmatu väike piirkond tasakaalu punkti ümbruses. Kui selles piirkonnas arendada olekuvõrrandite funktsioonid Taylori ritta tasakaalupunkti xiO...xnO ümbruses, saame stabiilsus üldjuhu: Kuna valemi esimene liige on tasakaalupunktis null ning jääkliiget võib tasakaalupunkti läheduses Iugeda tühiseks, saame lineariseeritud süsteemi valemi: Stabiilsuse määramine pidev- ja diskreetaja süsteemides- Pidevaja puhul: det[sE-A]=O E- si omaväärtused .Kui Si<0, siis on süsteem stabiilne. Kui Sj>0, siis on süsteem mittestabiilne. Stabiilsuse piir Mittestabiilne Stabiilne diskreetaja puhul: det[zE-Ad]=O E - zi
annaabi.ee 
