25.Linnaühiskonna sotsiaalsed probleemid ja vastuolud *Kasvasid aegajalt üle relvastatud kokkupõrgeteks *mitmel pool pidasid vaenutsevad patriitsija aadlisuguvõsad tänavalahingud *mitmel pool puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta *itaalias jagunesid linnad kahte vaenutsevasse leeri: keisri ja paavsti pooldajateks 1.Kõrg-ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused ÜLDISELOOMUSTUS Kõrgkeskaeg: *XIXIII sajand *Euroopa kiire areng *Arenesid põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenesid kaubandus ning käsitöö. *LääneEuroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. * Tugev kuningavõim asendas pol.killustatuse. *Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. *Läänemere lõunaning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. *Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. *Linnade taasteke
Järkjärgult tuli juurde ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valkonna teadmisi(õigus, arst). Kirjaoskus muutus tähtsamaks ja seetõttu hakati linnades asutama põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad said alghariduse, ja ametikoole ehk abaskusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikele arvutamisele ja raamatupidamisele. Osa õppetööst tooimus ka emakeeles. XIXIII sajandil arenes mitmes läeurp linnaskoolist ülikool. Täpset algust ei teata, kuna arenemine võttis aega. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused nind korraldatud gildide ja tsunfide eeskujul. Õppejõud(magister, professor, doktor) täitsid meistri ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Tavaliselt kinnitas paavst ülikooli
annaabi.ee 
