, . ( , . ). (, ). . . , . . , 100%, ( %-100%). % . . : 1. . · : da = yt yt-1 · : db = yt y1 2. , . . · : ia = yt / yt-1 · : ib = yt / y1 3. . · : ib = yt / y1 · : ia = yt / yt-1 4. : · : i =n-1yn / y1 5. . ( ) . , . , .. : . . , . Xgeom = n(x1*x2*...xn) · n · X , 6. : · : x¬= x / n · Kaalutud aritmeetiline keskmine: x¬= xf / f - · x¬kron = {(x1/2) + x2 + ...+xn-1 + (xn/2)} / (n-1) 25. . 26. . . , .. (n+1)/2 , . . . , , , . 27. . () , . , , . , yt
2. , : . ? . , 33. . Xgeom = n(x1*x2*...xn) X . ,
d. RUUTKESKMINE e. KRONOLOOGILINE Asendkeskmised reageerivad ainult sellistele muutustele rea üksikliikmete väärtuses, millega kaasneb olulisis nihkeid ka rea struktuuris. MOOD MEDIAAN KVARTIIL, DESTSIIL JA TSENTRIIL 11. Mahukeskmiste majorantsus Samadest arvudest leitud eri keskmiste arvväärtused ei ole ühesugused. Sellises mittevõrdsuses avalduvat keskmiste omadust nim nende majorantsuseks. Näiteks Xharm <= Xgeom <= Xarit<=Xruut jne 12. Millal, millist mahukeksmist kasutada Lihtsat aritmeetlilist keskmist kasutatakse siis kui : I Tee kindlaks milline suurus on variant ja milline on keskmine. Variant on see suurus mille keskmist otsitakse. (teepikkus k, kiirus – variant). II Leitakse seos keskmise ja avariandi vahel ning avaldatakse need 3 võrrandina, kus keskmine on ühel ja variant teisel poolel (V=s/t) III Keskmiste valikul lähtutakse sellest, kus asub kaal
annaabi.ee 
