Kõige ohtlikum vaenlane Kreekale oli Pärsia. Pärsia vallutas Türgi osad ning ähvardas tungida Kreekasse ja seeläbi Euroopasse. 5. saj pärslased purjetavad Kreekasse laevadel – toimub Maratoni lahing – kreeklased võidavad ja saadeti kuller Ateenasse rõõmusõnumit viima. (Jooksis maratoni pikkuse maa ja jõudis ära öelda, et kreeklased rõõmustage, me võitsime ja langes surnult maha.) 480 eKr – uus sõjakäik – pärslased eesotsas Xerxesega. Lahing toimus Termopüülides (kitsas mägede vahe), sest sellest kohast pidi Xerxese vägi läbi minema aga kreeklased panid oma kaitse seal püsti. See muutis jõudude tasakaalu võrdsemaks. Sealt tuleb ka lakooniline ütlemine (Lakoonika maakonnast – kui Leonidas olevat öelnud, et võitleme varjus). (Leonidas oli seal 300 mehega ~ei ole päris fakt.) Igaljuhul tulemuseks on see, et pärslased põletavad Ateena maha. [Pole selles osas eriti kindel.]
(kirjas puudub nimeline pöördumine). Xerxes omakorda demonstreerib kirja võidukalt Romildale, kes Arsamenese truudusemurdmist siiski ei usu. Elviro omakorda jutustab uudiseid Xerxesest ja Romildast Arsamenesele, kelle süda on kurvastusest lõhkemas. Järgmine tegevuspaik on Xerxese uus sild paatidest sild üle Hellespontose väina. (Tegevus toimub silla juures.) Siia pagendatud Arsamenes kohtub Xerxesega, kellelt kuuleb, et ta võib naituda Atalantaga, keda ta ju armastab! Romilda jätab Xerxes muidugi endale. Siia saabuvad ka "sõjamees" Amastris ja Romilda. Amastris ei suuda Xerxese armuavaldusi, mis on Romildale suunatud, kuulata ja kaotab enesevalitsemise, nimetab Xerxest reeturiks ja murrab oma mõõga pooleks. Xerxes käsib mässaja vahistada. Romildal õnnestub Amastris siiski vabaks saada. 3.v. Romilda ja Arsamenes selgitavad suhteid. Atalanta tunnistab oma intriigid üles
annaabi.ee 
