A4 2.4 1 - - 0 X1 X 4 MKNK: (X1,X2,X3,X4)= A1 A4=( X 2 X 3 )( X 1 X 4 ) 3. Teisendada punktis 2 leitud MKNK loogikaalgebra põhiseaduste abil DNK-kujule MKNK: (X1,X2,X3,X4)= A1 A4=( X 2 X 3 )( X 1 X 4 ) X X X 2 X 4 X1 X 3 X 3 X 4 ( X 2 X 3 )( X 1 X 4 )= 1 2 Ei ole kokkulangev MDNK avaldisega. X1 X2 X3 X4 X1X 2 X 2 X 4 X1X 3 X 3 X 4 X 2 X 3 X 4 X1X 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0 1 1 0 0 1 1 1 1 0 1 0 0 1 1 0 1 0 1 1 1 0 1 1 0 1 1
suuruse X jaotusfunktsiooni F(x) = P(X
..+ P(An)P(B/An), i=1,2.
7. Juhusliku suuruse jaotusfunktsiooni definitsioon. Selle omadused (tõestustega).
Kogu reaalarvude hulga R maaratud funktsiooni F(x)=P(X
V xx3 V f(x111x4)] = = (x2 V x3 V xx1∙1∙0 V x1∙1∙1 V 0∙x4) (xx2 V x3 V xx1∙0∙0 V x1∙0∙1 V 1∙x4) (x2 V xx3 V xx1∙1∙1 V x1∙1∙0 V 0∙x4) (xx2 V xx3 V xx1∙0∙1 V x1∙0∙0 V 1∙x4) = (x2 V x3 V (x1)) (xx2 V x3 V(x4)) (x2 V xx3 V( xx1 )) (xx2 V xx3 V (x4)) 10. Leida MDNK-le tuletised muutujate x1, x2, x3 ja x4 järgi. Lihtsustada avaldis DNK-ks loogikaalgebra põhiseoste abil. MDNK: f(x1x2 x3x4) = xx1 xx2 x3 V x1 xx2 xx3 V x2 x4 Muutuja x1 järgi: δ f ( x1x 2x 3 x4) δx1 = (xx2 x3 V x2x4) ⊕ (xx2 xx3 V x2x4) = (xx2 xx3 V x2x4) V (xx2 x3 V x2x4)= = [(x2 V xx3 )(xx2 V xx4)] (xx2 xx3 V x2x4) V (xx2 x3 V x2x4) [(x2 V x3)(xx2 V xx4)] = = (x2xx4 V xx2xx3 V xx3xx4) (xx2 xx3 V x2x4) V (xx2 x3 V x2x4)(x2xx4 V xx2x3 V x3xx4) = = xx2xx3 V xx2xx3xx4 V xx2x3 V xx2x3xx4 = xx2xx3 V xx2x3 = xx2 6 Muutuja x2 järgi: δ f ( x1x 2x 3 x4)
lahenduv siis ja ainult siis(parajasti siis), kui võrrandite süsteemimaatriksi ja võrrandite süsteemi laiendatud maatriksi astakud on võrdsed. Kui teatava ruutmaatriksi korral leidub maatriks nx1, ei tohi olla nullmaatriks ja leidub reaalarv lambda nii, et on täidetud tingimus A*X=lambda*X, siis arvu lambda nimetatakse maatriksi A omaväärtuseks ja maatriksit X maatriksi A omavektoriks. Arvpolünoom ja selle nullkoht: avaldis Pn(x)=x01+x1x+x2x^2+...xnx^n Reaalarv x0, mille korral Pn(xo)=0 nim nullkohaks. Maatrikspolünoom ja selle nullkohad:Pn(A)=o*E+1A+2A^2+...+nA^n Maatriks Ao, mille korral Pn(Ao)= Ortogonaalmaatriks: ruutmaatriks, mille korrutis oma transponeeritud maatriksiga võrdub ühikmaatriksiga E.
paarisfunktsiooniks, kui f(-x)=f(x)
DEF 6. Funktsiooni f, mille määramispiirkond X on sümmeetriline nullpunkti suhtes nim.
paarituks funktsiooniks, kui f(-x)=-f(x)
DEF 7. Funktsiooni nim. perioodiliseks, kui leidub selline arv T0, et iga xX korral ka x+-
TX ja f(x+T)= f(x). Vähimat pos.arvu T mille korral f(x+T)=f(x) nim. funktsiooni
perioodiks.
DEF 8. Funktsiooni f nim. kasvavaks ehk rangelt kasvavaks piirkonnas X, kui iga x1X ja
x2X korral, mis rahuldavad võrratust x1
24. Pöördmaatriks A^-1 Ruutmaatriksi A pöördmaatriks mis rahuldab tingimust A*A^-1 = A^-1*A = E. 25. Vastandmaatriks -A Sama järku maatriks, mille elementideks on lähtemaatriksi kõigi elementide vastandväärtused. 26. Baasmaatriksisks nimetatakse (m x n) järku maatrikseid ij, milles i-nda rea ja j-nda veeru ühine element on arv 1 ning kõik ülejäänud elemendid on võrdsed 0-ga. 27. Arvpolünoom ja selle nullkoht: avaldis Pn(x)=x01+x1x+x2x^2+...xnx^n Reaalarv x0, mille korral Pn(xo)=0 nim nullkohaks. 28. Maatrikspolünoom ja selle nullkohad:Pn(A)=o*E+1A+2A^2+...+nA^n Maatriks Ao, mille korral Pn(Ao)=. 29. Nullmaatriksist erinevaid maatrikseid, milliste korrutis aga on nullmaatriks, nimetatakse nulliteguriteks.
annaabi.ee 
