puhul. Keskaja inkvitsitsiooni ei maksa näha uusaegse propaganda valguses, mis liialdab. Keskaja ketserite jälitamine polnud kuigi ulatuslik ja enamus protsesse hukkamisele mõistva otsusega ei lõppenud. Nõiajahikampaania on samuti eelkõige varauusaegne nähtus. Nõiaprotsessid sünnivad moderniseerimisest vajadus süstematiseerida nõidu. Leidus hiliskeskaegsied õpetalasi, kelle doktriin ametliku kirikuga vastuolla sattus. Nt inglane J. Wycklif, kes oli Oxfordi ülikooli professor (surnud 1384) Avignoni kirikulõhe taustal arendas paavstivastasust, mis oli eelkõige suunatud kiriku vara vastu leidis, et riik peaks üle võtma kiriku juhtimise ja finantseerima preestreid. 1377. a nõudis paavst temalt õpetusest lahti ütlemist, aga ta keeldus. Kuninga kaitsel all töötades leidis ta, et pühakiri peaks olema usu ainsaks aluseks. Leidis, et piibel peaks olema kõigile kättesaadav, tõlkis selle inglise keelde
Majesteedi (Jumala) solvamine ränk tegu, samastati ketserlusega. Lõuna Prantsusmaal minek Pariisi kuninga võimu alla. Inkvisitsioon ka poliitiliste arvete õiendamine. Nõidade jälitamine Saksamaal 1230nendail, kuid ei maksa inkvisitsiooni levikut ülehinnata. Alati ei lõppenud kohtud surmaotsusega. 30 Julm inkvisitsioon pärineb varase uusaja Hispaaniast ja 17. - 18. sajandi antiklerikaalsusest. Wycklif (???? - 1384) on inlise õpetlane ja vaimulk, vastu vaimulike majandussüsteemile, arvas, et kirik peaks minema kuningavõimu alla ja las kuningas maksab palka. Paavst nõudis, et ta ütleks oma arvamusest lahti. Wycklif uskus, et usu aluseks ainult Pühakiri, mitte kiriku traditsioon. Tõlkis Piibli (paljudel juhtudel uus tõlge valede arusaamade aluseks). Leidis, et paavstlus on pahe. Lollardid rändjutlustajad, olid talurahvamässus olulisel kohal