Hermanni (surn 1713) õde. Peale isa surma saab Särevere mõisa omanikuks 1711. aastal Otto- Reinhold von Uexüll-Güldenband (surn 1773) ja aastast 1774 tema lesk Juliane (surn 1783). Aastast 1769 oli Särevere mõis terviklik allodiaalmõis (läänikohustustest vaba). Aastast 1782 kuulub Särevere mõis koos küladega Juliane pojale Fabian Uexüll-Güldenbandile (surn 1831). Vahepeal oli mõis renditud 1795. aastal Georg von Wrangelile (surn 1831), hiljem panditi 9200 rubla eest mõis Fabian Johann von Schulmannile (surn 1809). 1811. aastal ostis mõisa koos küladega Fabian Wilhelm von Schilling (surn 1831) oma pojale Carl Raphaelile (surn 1855) Otto Fabian Uexüll-Güldenbandilt 40 000 hõberubla eest. 1854. aastal läks mõis pärandusena tema pojale Wolter von Schillingule (surn 1884). Peale isa surma päris mõisa 1885. aastal Walter von Schilling (surn 1923) ja kes oli ühtlasi ka mõisa viimaseks omanikuks.
relvajõudude põhimassist lahutatud, sunnitud taanduma Põhja-Kaukaasiasse, jaan-veebr evakueeriti Novorossiiski sadama kaudu samuti Krimmi. Hulgaliselt sõdureid ja tsiviilisikuid tapeti punaste poolt, tõeline veresaun, tapeti tuhandeid, domineerisid tsiviilisikud. Olles lõpetanud väe tagasi tõmbamise Krimmi poolsaarele, otsustas Denikin, kes oli valgete liikumises põhjalikult pettunud, oma fn-d maha panna, märtsis 1920 loovutas armee juhtimise Pjotr Wrangelile ja suundus ise emigratsiooni. Okt 1919 pandi Judenitši Loodearmee pealetung seisma. Petr kaitset tõttas juhtima isiklikult Lev Trotski, teostati Petr-s ja selle ümbruses kommunistide täielik mobilisatsioon, mobiliseeriti ka tööstustöölised, saavutati arvuline ülekaal ja löödi Judenitš tagasi Eestisse, kus see saadeti laiali. Kõige kauem pani vastu kindral Milleri Põhjaarmee. Selles regioonis polnud väga tähtsaid
annaabi.ee 
