Kõige tavalisemad pikkused on 128- ja 256-bitti. Mida pikem salasõna on, seda raskem on seda muukida. Kuigi tänapäeval peetakse WEP krüpteeringut vananenuks ja väga vigaseks. 2005 aastal pidas FBI demonstratsiooni, kus nad kasutasid kõigile kättesaadavaid programme, millega muugiti WEP krüpteeringuga raadiokohtvõrk lahti kolme minutiga. Kuigi WEP on parem kui mitte midagi, siis ei anna seda võrreldagi arenenuma WPA krüpteeringuga 4.2 WPAv1 krüpteering WPA on andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli. WPA on tarkvaraline uuendus võrreldes WEP krüpteeringuga
. 10 Internetiühendus................................................................................................... 10 Arvutitevaheline ühendus...................................................................................... 10 Turvalisus.................................................................................................................. 11 WEP krüpteering.................................................................................................... 11 WPAv1 krüpteering................................................................................................ 11 WPAv2................................................................................................................... 12 Riistvara................................................................................................................... 13 Eelised ja puudused.................................................................................................. 14 Eelised.