MTX335. 1920ndad aastad Saksa muusikateatris: Neue Sachlichkeit, Zeitoper. Pärast I maailmasõda sai hoolimata Saksamaa lüüasaamisest ja majanduskriisidest 1920. aastatel kõige kiiremini arenevaks suurlinnaks Saksamaal Berliin. Just siin kandus uus, tempokas elutunnetus kiiresti ka muusikateatrisse. Enne I maailmasõda (1914-1918) võime rääkida hilisromantismist ja ekspressionismi esimesest lainest (Richard Straussi “Salome” ja “Elektra”, Schönberg). Pärast Euroopa riike vapustanud ja suuri poliitilisi muutusi kaasa toonud I maailmasõda a) tekkis vastuseis romantismile ja ekspressionismile, sooviti objektiivset, selge vormi ja korrastatud rütmiga muusikat ning võeti mudeliks barokk ja klassitsism; b) jätkus ekspressionistlik liin, ajendatuna sõjakoleduste ja –kannatuste üliemotsionaalsest kujutamisest. a) Sellist hoiakut nimetatakse Prantsusmaal ja Venemaal neoklassitsismiks (Stravinski, Poulenc ...
) * Atonaalsus * Puudus kindel vorm * Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud * Tämber salapärane ja sünge. * Hiljem kasutati dodekafooniat, et korrapärastada atonaalsust. * Algas 1910ndatel. 3. Millest tuli kunstnike ja heliloojate huvi ekspressinismi vastu? Kuidas see peegeldub ooperi "Wozzeck" ainestikus? Nietzche seadis kahtluse alla jumala olemuse. Nüüd hakati seda tõsisemalt võtma. Muusikas sooviti edasi liikuda, mitte seista ühe koha peal. "Wozzecki" sisu on ülimalt napp. Tema naine petab teda ülemtrummariga, mille peale Wozzeck tapab naise ja enda. Kusjuures Wozzeck on usklik. Siit tulebki näide sellest, et kaheldi jumala olemasolus ja selles, et ta inimesi aitab. Ooperi lõpus peab veel nende poeg nägema oma ema laipa, mida ta sõbrad talle näitavad. Ooper keskendubki inimhingedele ja tegelaste erinevatele karakteritele. Läbi ooperi on õhkkond tume ja sünge. 4.Uus Viini Koolkond, millest tuleb nimi?
1920ndatel alustas oma karjääri ka Kurt Weill, eriti kuulus on tema koostöö koos 20. sajandi suure teatriuuendaja Bertolt Brechtiga (songspiel „Mahagonny“, „Kolmekrossiooper“ – selle tegelased ja süžee oli võetud Händeli-aegsest inglise „Kerjusooperist“ 1728, mis tollal oli opera seria paroodia, ning ooper „Mahagonny linna tõus ja langus“). Ekspressionistlikku ooperit esindavad näit Bergi „Wozzeck“ ja „Lulu“. Berg tegutses Viinis, aga „Wozzecki“ esietendus oli Berliinis 1925. Ajastuooperit iseloomustab: • Objektiivsus • Toimuvasse suhtutakse distansiga • Jahe elegants • Ei taotletud individuaalsust 11 • Uusasjalikkus (kunsti peab saama tarbida) Saksa keeles: Neue Sachlichkeit • Tarbemuusika (Heliloojad kirjutasid teoseid, mida oleks võimalik ka asjaarmastajatel esitada)