Saaremaal 1227 1208 · Esimene sakslaste sissetung Eesti aladele - UGANDI maakonda Otepääle · Sakslased ristitud latgalite toel rüüstasid külasid ja süütasid Otepää linnuse · Pärast seda hakati Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama Muistset vabadusvõitlust käsitleb Henriku Liivimaa kroonika · Kroonikas nimetatud 8 tuntumat eestlast: Lembitu (armastatu) eestlaste üks kuulsamaid vanemaid) tema vend Õnnepäev Manivalde Wottele (võitleja) Tabelinus (tapleja) Meeme (meheke), Riitanus, Kirianus · Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. saj. algul · Lehekülg Liivimaa Henriku kroonikast (pildil) · Kirjutatud LADINA keeles ajavahemikus 1224-1227 aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile Liivimaa Henriku kroonikas
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139).
revalaste, harjulaste ja virulaste osalusel. Abiväe lubasid saata ka Novgorodi ja PIhkva vürstid. Kui see kava teatavaks sai tungisid ristisõdijad esimesena Ugandisse. Taani kuninga üks ustavamaid ja lähedamaid vasalle, krahv Orlamünde Albrecht saabus Liivimaale. 21. septembril 1217. aastal toimunud Madisepäeva lahing - Ristisõdijate ühisvägi liikus Viljandist Navesti jõe poole, kuid kohtas oma teel eestlaste väesalka. Lahingus langesid Wottele, Manivalde, Vytamas ja teised Sakala juhid. Lahingus langes Lembitu, kelle maharaiutud pea viidi võidumärgina kaasa. Lahingus langes Kaupo. 1218 aasta kevadeks oli Revala ja Harjumaa alistatud. Ristisõdijad koondasid oma vägesi Harjumaa alale. Venelased sissetungisid Liivimaale. Venelastega liitusid saarlased ja harjulased, kes piirasid Võnnu mõõgavendade linnust. 1219. aastal mõõgavennad, ristisõdijad, liivlased ja latgalid ühiselt läksid laastama Revalat. 1218.
annaabi.ee 
