On ka selliseid sprintereid, kes stardis puusavööd üles tõstes ei vii õlavööd üle stardijoone. See pole viga. Eelkõige stardivad selliselt naissprinterid, mis on seletatav nende nõrkade kätega. Selles suhtes, millele peab sprinter stardis oma tähelepanu kontsentreerima, on treenerid kahel.diametraalselt vastupidisel arvamusel. Nii kirjutab E.Toomsalu, et stardipauku oodates peab jooksja keskendama kogu tähelepanu esimestele liigutustele, (s.o. motoorne reaktsioon). Ka B.S. Woodworthi poolt läbi viidud eksperimendid kinnitasid, et motoorne reaktsioon on kiirem kui sensoorne, larry Snyder, L. Bartenov aga peavad õigeks tähelepanu suunamist paugule, s.o. sensoorne reaktsioon. Nende seisukoha põhjenduseks on väide, et pauk (stardikäsklus) ja sellele järgnevad liigutused peavad olema reflektoorselt seotud. Vülisärritajale (paugule) tähelepanu suunamise õigsust kinnitab aga uurimus, mille andmetel suhteliselt tugevamale paugule reageerib jooksja kiiremini
See tõstatab ka küsimuse: Kas kriminaalsete psühhopaatide vägivaldsed kuriteod on mingil määral teistsugused kui teiste vägivaldsete kurjategijate teod? Selleks on uuritud, kas instrumentaalne vägivald on seotud psühhopaatiaga. Suur hulk uuringuid on näidanud suurt PCL-R tulemust vägivaldsete kurjategijate seas, kelle kriminaalses minevikus esineb instrumentaalset vägivalda. Aga kas instrumentaalne vägivald on ikkagi 16 psühhopaatiline? Woodworthi ja Porteri väitel tulevad psühhopaadid palju instrumentaalsemate ja külmaverelisemate mõrvadega toime kui teised kurjategijad. PCL-R psühhopaatide mõrvad on palju suurema tõenäosusega puhtalt instrumentaalsed kui mittepsühhopaatide omad. See-eest ei viida instrumentaalseid kuritegusid tingimata kokku tundetute tegudega. Isegi rohkem kui üks kolmandik PCL psühhopaatide instrumentaalsetest tegudest polnud sugugi tundetud