peapiiskop peab kuuluma ordusse. Martinus V tühistas aga 1425. Aastal selle otsuse. Ordu ei jätnud jonni ja 1452.aastal jõustas paavst Nicolaus V otsuse uuesti. - Liivimaa arvutake territooriumide tülide lahendamiseks ja ordu täieliku domineerimise tõkestamiseks kutsus Riia peapiiskop 1422.aastal Valka kokku Liivimaa maapäeva (Landtag). Nelja seisuse (piiskopid,vaimulikud,ordu,vasallid, linnade esindajad) esinduskogu käis koos ebaregulaarset Valgas või Wolmaris. (lk.53 vaata üle!) Linnad, kaubandus ja talupojad - Enne ristisõdijate saabumist ei olnud Baltimaades ühtegi linna. Keskaja lõpuks oli Liivimaal aga 15 linna. Ainult üksikud neist olid seotud ristiusueelsete linnamägede või kaubanduskeskustega. Riia oli esimene (Visby linnaõigused 1220, 1290.aastast Hamburgi linnaõigus). Tallinn võttis kasutusele Lübecki linnaõiguse ja sellele järgnesid teised Eestimaa linnad
1539. sai Wilhelm ise Riia peapiiskopiks. Selles seoses on esimest korda nim ka Haapsalu Valget Daami - Wilhelmi pühitsuse küsimus oli poliitiliselt oluline - tema rivaalid üritasid teda sundida pühitsust vastu võtma. Üks argument, mida Wilhelm kasutas, et miks ta pühitsust vastu võtta ei saa, oli see, et ta Haapsalu kodusõjas nägi valge naise lummutist, mille tõttu ta ei julge kirikusse minna. 1546 maapäev Wolmaris võttis vastu otsuse, et ükski Liivimaa maahärra ei tohi endale kutsuda konjuutorit mõnest valitsevast dünastiast, vaja on teiste maahärrade nõusolekut - eesmärk säilitada tasakaal. Seda lepet rikkudes 1555 kutsus Wilhelm on konjuutoriks oma suguluse Christopheri. Saksa Ordu selle peale okupeeris peapiiskopi linnad ja võtsid peapiiskopi ja kodjuutori vangi, selle peale omakorda Poola-Leedu sõjavägi saadeti Liivimaale poole teale
annaabi.ee 
