kasutama. Varuaineid hakatakse koguma siis, kui keskonnas on piisavalt varuaineallikat. 27.Joonista, kuidas võivad viburid paikneda bakteritel. Viburite paigutus on oluline diagnostiline tunnus. Viburid võivad paikneda üksikult või kimpudena. Nad võivad kinnituda kas raku poolusele, pooluse lähedale, raku küljele või ümbritseda kogu rakku. A. Monopolaarne monotrihh, Caulobacter, Vibrio B. Monopolaarne polütrihh e. lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum C. Bipolaarne monotrihh, Wolinella succinogenes (all keskel) Bipolaarne polütrihh, Halobacterium halobium, Spirillum D. Peritrihh, E. coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis Muu paigutus, Alcaligenes, Selenomonas, Pectinatus, Propionispora vibrioides Periplasmaatilised viburid spiroheetidel 28. Millisest otsast vibur kasvab? Vibur kasvab otsast. Viburi kasv toimub järjestikuste monomeeride liitumisega viburi distaalsele otsale - automontaazhiga. Monomeerid transporditakse viburi otsa viburikanali kaudu. E. coli'l
6) Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil Viburite keskmine pikkus on 10 mkm. Viburi läbimõõt on 20-30 m Viburiniit koosneb valgust- flagelliinist. On valgusmikroskoobis nähtav peitsimisel enne värvimist. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Viburite paigutus: 1) Monopolaarne monotrihh, Caulobacter, Vibrio 2) Monopolaarne polütrihh e. lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum, Helicobacter 3) Bipolaarne monotrihh, Wolinella succinogenes 4) Bipolaarne polütrihh ehk lofotrihh, Halobacterium halobium, Spirillum 5) Peritrihh, Escherichia coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia carotovora, Proteus mirabilis. (Bipolaarne polütrihh ehk lofotrihh (Spirillum volutans) ) Viburi funktsioon: Liikumine Võivad osaleda patogeneesis ja makroorganismi koloniseerimises. Vibur kinnitub rakule basaalkeha abil. G(+) basaalkeha koosneb ühest paarist valgulistest ketastest
helikaalseks struktuuriks ja lüheneb monomeeride eemaldamisel piilist ning nende lagundamisel. Viburid spiroheetidel. Spiroheetidel on viburid periplasmas. Spiroheedi periplasmaatilised viburid kinnituvad membraanile samuti basaalkeha abil, basaalkeha ketaste pöörlemine paneb nad pöörlema ja rakk liigub kruvina edasi. Taksised. 1) Monopolaarne monotrihh, Caulobacter, Vibrio 2) Monopolaarne polütrihh e. lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum, Helicobacter 3) Bipolaarne monotrihh, Wolinella succinogenes 4. Peritrihh, Escherichia coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia carotovora, Proteus mirabilis. 5. Bipolaarne polütrihh, Halobacterium halobium, Spirillum Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta.
valgusmikroskoobis läbivas valguses nähtavad. Vibureid saab valgusmikroskoobis näha rakkude peitsimisel enne värvimist. Peits muudab viburi jämedamaks.Hästi on viburid näha ka elektronmikrofotodel. Vibureid saab rakkudelt eraldada loksutamise või homogeniseerimisega. Viburi paigutus 1. Monopolaarne monotrihh (Caulobacter, Vibrio) 2. Monopolaarne polütrihh (lofotrihh, Pseudomona, Thiospirillum, Helicobacter) 3. Bipolaarne monotrihh (Wolinella succinogenes) 4. Peritrihh (E. coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia carotovora, Proteus mirabilis) 5. Bipolaarne polütrihh (Halobacterium halobiom, Spirillum) Viburi valgud Viburi niit koosneb valgust- flagelliinist. Niidi keskel on kanal. Kokku on viburiniidis ca 20000 helikaalselt agregeerunud flagelliini monomeeri. Arhedel on viburivalgud glükosüülitud. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Flagelliin on struktuurilt sarnane
annaabi.ee 
