Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge, kui ta inglina taevast minema kihutati), kõver suu, eri värvi silmad ja eri kõrgusega kulmud. Fausti looga seob veel puudlipeaga jalutuskepp, nimelt Mefistofeles ilmus Faustile esmakordselt puudlina. Tema nimi tuleb ilmselt samuti Goethe meistritöös esinenud deemoni Volandi nimest. "V" vahetamine "W"-ga on tehtud ilmselt selleks, et lisada saksapärasust. Wolandis kehastub kogu romaani edasiviiv jõud, tema poolt korraldatud sündmused tingivad erinevate tegelaste kujunemist ja arenemist. Temas kehastub samuti hästi kristlik staatana kuju, kes aegade algusest tegeleb inimestega otse ja isiklikult (Aadama, Eeva ja õunasöömise lugu), mitte ei tee suuri ilmutusi ja ei saada prohveteid (näiteks kas või Mooses). Ka Goethe saatan on selline, kes läheb probleemiga ise tegelema ja kõnnib võrdselt Fausti kõrval. Margarita, Meistri armastatu ja kaaslane
Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge, kui ta inglina taevast minema kihutati), kõver suu, eri värvi silmad ja eri kõrgusega kulmud. Fausti looga seob veel puudlipeaga jalutuskepp, nimelt Mefistofeles ilmus Faustile esmakordselt puudlina. Tema nimi tuleb ilmselt samuti Goethe meistritöös esinenud deemoni Volandi nimest. "V" vahetamine "W"-ga on tehtud ilmselt selleks, et lisada saksapärasust. Wolandis kehastub kogu romaani edasiviiv jõud, tema poolt korraldatud sündmused tingivad erinevate tegelaste kujunemist ja arenemist. Temas kehastub piiratud võimalustega saatana kuju, kes aegade algusest omab vaid õigust tegeleda inimestega otse ja isiklikult neid mõjutades tema eest suuremaid plaane ellu viima (Aadama, Eeva ja õunasöömise lugu). Ka Goethe saatan on selline, kes läheb tegelema probleemiga läbi inimese