erineva tulemuseni ning püstitab endale eesmärgid, milleni elu jooksul püüelda. Need annavadki meie elule tähenduse, olgu need siis suuremad või väiksemad. Mõned inimesed on seadnud oma elu eesmärgiks koguda enne maise eksisteerimise lõppu võimalikult suur varandus. Ainult ahnus ja mammonaorjus kedagi siiski tõelise õnneni viia ei saa. Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" tuleb saatan ise kasuahnetele moskvalastele õppetundi andma. Ennast maag Wolandina esitlev pagan annab linnaelanikele nii raha kui ka muud ihaldusväärset, kuid veidi hiljem haihtuvad kõik saadud esemed. Sellega püüab Woland inimestele kõige materiaalse ja pealiskaudse suhtelisust ning tühisust näidata. Soovis materiaalselt kindlustatud olla ei ole iseenesest midagi tavatut ega halvakspandavat, kuid see ei tohiks kindlasti olla eesmärk omaette. Saksa filosoof Albert Schweitzer on öelnud, et edu ei ole õnne võti, vaid õnn on edu võti
Kõrgem võim, inimese olemus, tema vaba tahe ja tehtavate valikute seos lunastusega tegemist ammendamatu teemaga, millest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja mille üle on vaieldud sajandeid kindlat ja ühtset vastust saamata. Mis on tõde või vale? Kas ülim kurjus või ülim headus eksisteerib? Ainus kindel asi on ehk vaid see, et inimene on oma loomuselt ekslik, temas on nii häid, kui halbu külgi. Sama leiab Saatan Wolandina Varieteeteatri etendusel (kui rahvas palus, et teatri konferansjee Zorz Bengalskile tema ärarebitud pea jälle tagasi pandaks) publikut hinnates: ,,nad on nagu inimesed ikka. Nad armastavad raha, kuid nii on see alati olnud... Inimkond armastab raha, millest see ka tehtud ei oleks, olgu nahast, paberist, pronksist või kullast. Nad on küll kergemeelsed... aga ometi... ka halastus ei ole neile võõras.... tavalised inimesed." Sarnaselt Piibliga on ka romaanis ,,Meister ja Margarita"
annaabi.ee 
