· Saksastunud eestlastest pastori Otto Wilhelm Masingu ,,Maarahwa Näddala- Leht"(1821-23, 1825, 250-450) - ,,Talupoegade entsüklopeedia" 18. sajandi histograafia I 19 saj baltisakslaste üldkäsitlused: - Nt Leonid Arbusow vanem(1889) · Saksakeelsed üldkäsitlused ka peale II MS: - Nt Reinhard Wittram(1953) · (Balti)sakslaste vaatenurk ja Balti erikord/Venemaa tsentraliseerimistaotlused ja positiivne hinnang II Eesti rahvusliku ajalookirjanduse seisukohad erinesid baltisakslaste omadest: · Wilhelm Reinman(+ 1917) tõi käibele mõiste ,,vana hea Rootsi aeg", millele järgnes trööstitu 18 saj Vene võimu all · Negatiivne hinnang 18 saj-le(kuni II MS-ni) III Stalinismi ajal Eestis postiivne hinnang: ühendumine Venemaaga kooskõlas eestlaste
Ülikooliõpingud Tartu Ülikoolis, Cederbergi juures mitmed (Rauch, Taube, Aschkenwitz), hiljem Hans Kruusi käe all (Helmut Speer, Elverfeldt). Ka välismaal täiendati end, Leipzigis, Königsbergis ja Tübingenis eriti. Paul Johaansen doktoritöö Rudolg Kötzscheke käe all leipzigis. Hans Roterfels Königsbergis õppejõud, kelle käe all eriti Läti sakslased õppisid. Tübingenis Eestist pärit professor Johannes Moller (TÜ Hausmanni kasvand). Reihard Wittram, Bauer, Wilhelm Lenz, Bosse, Kroeger Lätist. Eestist Helmuth Weiss, osalt ka Speer ja Rauch. Mitmed tugipunktid seltside ja asutuste näol, kus ka tööd leidnud. Õpetatud Eesti Selts sakslaste käes kuni 1927, kuni eestlaste kätte ja töökeeleks eesti keel. 1929 loodi erainstituut Teadusliku Kodumaauurimise Instituut (SPON) koondama teadlasti, kes tegelenud Eestimaa uurimisega. Toetust Liivimaa Sotsieteedi (1792 Riias loodi) toetust ja liideti hiljem sellega
annaabi.ee 
