3. Tõsiasjade loogiline pilt on mõte. 4. Mõte on tähenduslik lause. 5. Lause on elementaarlausete tõefunktsioon. 6. Tõefunktsiooni üldine vorm on: (-----T) (, ...) See on üldine lausevorm. 7. Millest ei saa rääkida, tuleb vaikida. Iga propositsiooni kohta on ka edasiarendused ja kommentaarid. Wittgenstein väitis Ludwig von Fickerile, et raamatu mõte on eetiline. Ta tahab teha lõpu arusaamale, et on olemas mingi üks ja ainuke "õige filosoofiline meetod". Wittgesteini traktaadi võtsid vaimustusega vastu Morlitz Schlick (1882-1936) ja tema ümber koondunud "Viini ring", millele see suurt mõju avadas. Wittgenstein hoidis ise nendega distantsi. 5 Vahepealne periood Peale "Loogilis-filosoofiline traktaadi" kirjutamist kirjutas Wittgenstein lugematul hulgal käsikirju, koguses umbes 25000 lehekülge. Enamus neist on nüüdseks juba avaldatud
saada ainult sideme loomisel sõnalise taju jäljenditega. /.../ Alles sõnade kaudu arusaadavaks muutunud suhted moodustavad põhiosa meie mõtteprotsessidest. Näeme, et side sõnakujutusega ei lange veel kokku teadvustatuks saamisega, vaid annab ainult selleks võimaluse see ei iseloomusta niisiis mingit muud süsteemi peale Etd. [eelteadvuse]" (Freud 1999: 93-96). Justkui uues valguses avab end selle kõrval L. Wittgesteini kuulus aksioom: wovon man nicht sprechen kann, darüber muss man schweigen. Tundub, et oleme välja jõudnud salapärasesse punkti, kus isomorfse universumi kaks väljapaistvat, kuid omavahel vastanduvat keelekriitikat kokku puutuvad. Järgnevalt suunas Freud oma konkistadoorimõõga üksikisikult ühiskondlikele struktuuridele. Tootem ja tabu (1913), Massipsühholoogia ja Mina-analüüs (1921), Ühe illusiooni tulevik