jõuda ilma igasuguste vaimuanneteta." 4 Cambridge`is asus Wittgenstein peaaegu religioosse innuga loogika kallale. Tal oli kombeks käia Russelliga kokku saamas keset ööd. Sageli melanhoolne ja mõtetesse süvenenud Wittgenstein võis Russelli toas tundide kaupa sõnagi lausumata edasi-tagasi käia. Russell jutustab, et kord sellisel ööl küsis ta Wittgensteinilt: ,,Kas te mõtlete loogikast või oma pattudest?" ,,Mõlemast," vastas ta ja jätkas kõndimist. Noor Wittgenstein tundis kogu aeg muret, et ta võib surra enne, kui jõuab lahendada loogika-alased küsimused, mille üle ta pead murrab. Traditsiooniline, süstemaatiline õppimine Wittgensteini ei huvitanud. Ta ei jõudnud kunagi korraliku teoreetilise üldhariduseni. Kogu elu leidsid ta tähelepanu
tänapäevase moraalifilosoofia rajajaid, ütles Wittgenstein ükskord: ,,Seal on mees, kelle pealt on näha, kui kaugele võib jõuda ilma igasuguste vaimuanneteta." Cambridge`is asus Wittgenstein peaaegu religioosse innuga loogika kallale. Tal oli kombeks käia Russelliga kokku saamas keset ööd. Sageli melanhoolne ja mõtetesse süvenenud Wittgenstein võis Russelli toas tundide kaupa sõnagi lausumata edasi-tagasi käia. Russell jutustab, et kord sellisel ööl küsis ta Wittgensteinilt: ,,Kas te mõtlete loogikast või oma pattudest?" ,,Mõlemast," vastas ta ja jätkas kõndimist. Noor Wittgenstein tundis kogu aeg muret, et ta võib surra enne, kui jõuab lahendada loogika- alased küsimused, mille üle ta pead murrab. Traditsiooniline, süstemaatiline õppimine Wittgensteini ei huvitanud. Ta ei jõudnud kunagi korraliku teoreetilise üldhariduseni. Kogu elu leidsid ta tähelepanu mitteakadeemilised, religioosse häälestusega elufilosoofid nagu Kierkegaard või