1822 õpingud Viinis, Czerny ja Salieri käe all 1823 läks perekond elama Pariisi, kus Liszt üritas sisse saada Pariisi konservatooriumi 1824. a esimene avalik kontsert Pariisis 1830-1840 reisis Liszt Euroopas, andes kontserte Peterburis, Moskvas ja ka mujal 1835. a sai alguse kooselu krahvinna Marie d´Agoult´ga, kolisid Sveitsi, alustas tööd Genfi konservatooriumis 1842. a esines Liszt Tartu Ülikooli aulas 1847.a. tutvus Liszt Kiievis vürstinna Caroline von Sayn-Wittgensteiniga 1848 1861 elas helolooja Saksamaal, peamiselt Weimaris Weimar Tänu Liszt´ile Saksa uus muusika keskus Wagneri ooperi esiettekanne Berlioz´i muusika nädal Liszt tegeles ka pedagoogina : õpilasteks Bülow, Tausig 1859.a. Ülemaailme Saksa Muusikaühing 1861. a. kolis Rooma 1865.a. pühitsetakse Liszt abtiks Alates 1867. aastast külastas igal aastal Ungarit Seved veetis Weimaris, talved Roomas
" 5 Esimese maailmasõja puhkemise ajal 1914. aasta suvel oli Wittgenstein parasjagu Austrias oma perekonna juures, kust ei saanud sõja tõttu Norrasse tagasi pöörduda. Selle asemel astus ta Austria sõjaväkke, lootes saada sõjast kogemusi, mille kaudu ta võiks läheneda veelgi läheneda sellele geniaalsusele, mille poole ta püüdles. 1916. aastal Idarindel olles juhtuski Wittgensteiniga midagi, mille tulemusena tema filosoofia põhjalikult muutus. Kui varem oli ta loogikat eetikast, esteetikast ja religioonist lahus hoidnud, siis edapidi hakkas ta oma erinevatesse aladesse puutuvaid mõtteid kombineerima. Wittgenstein asus nimelt seisukohale, et ka religioon ja eetika on samamoodi ,,müstilised" nagu loogika; et nendegi tõed on iseenesestmõistetavad ja sõnadega mitteväljendatavad. Teosed
mõjutatud tavakeelefilosoofia, mille tähtsamad esindajad olid J. L. Austin ja Gilbert Ryle. Popper oli üks väheseid mõjukaid filosoofe Suurbritannias, kes selle koolkonnaga opositsioonis oli. Tal oli oma väike koolkond Londonis ja ta mõjutas teadusfilosoofia arengut kogu maailmas. Suurbritannias oli tal palju pooldajaid teadlaste seas. 26. oktoobril 1946 leidis aset Popperi legendaarne kohtumine Ludwig Wittgensteiniga. Cambridge'is tegutsev Moral Sciences Club kutsus Popperi esinema. Popper valis oma ettekande teemaks "Kas on olemas filosoofilised probleemid?". Popper valis selle teema meelega, sest ta tahtis esitada väljakutse Wittgensteini seisukohale, et filosoofilised probleemid on pseudoprobleemid, mis tulenevad keele vääritimõistmisest. Ettekande ajal King's College'is Richard Braithwaite'i ruumides istus Wittgenstein kamina juures ning mängis roobiga. Ta lükkas Popperi
väga oluline, sest lahendatavuse tõestamine annab "kõrvalproduktina" enamasti kaasa lahendusalgoritmi enda. 2.5.7 Loogika ja analüütiline filosoofia Analüütiline filosoofia tekkis sajandivahetuse Inglismaal reaktsioonina seni domineerinud, Hegelilt pärit idealismile. Alusepanijateks peetakse filosoofe Bertrand Russelli ja George Edward Moore'i (1873-1958). Russell nimetas oma vaateid loogiliseks atomismiks, ning need vaated kujunesid välja koostöös Wittgensteiniga viimase varasemal tegevusperioodil. Kaasaegse analüütilise filosoofia kõige radikaalsemaks ja ehk kõige mõjukamaks suunaks kujunes Hume'ist ja Russelli- Whiteheadi loogikast inspireeritud loogilise positivismi ehk loogilise empirismi koolkond. Vormiliselt pandi loogilise positivismi koolkonnale alus 1926. aastal Moritz Schlicki seminarides Viini ülikoolis, ning koolkond püsis Viini ringi nimetuse all kuni 1938. aastani
annaabi.ee 
