Kirjaoskus levis laiemalt ka erinevates ühiskonna kihtides ja see demokratiseeris ka ühiskonna erinevaid kihte. Eeldus linnriikide tekkeks. Kõik see tõi kaasa majandusliku õitsengu ja ühisturu, paratamatult ka rikkuse ebaühtlene jaotus, mis ahistas siseturgu ehk innovatsioon ei saanud jätkuda jne viis antiik ühiskonna langusele. Tema teooria ilus tervik kohati ilmselt ka täpne, millel viidatakse kohati siiani. Teine tegelane sakslane Karl August Wittfogel (1896 - 1988). Oli alates 1920 saksa kommunist, peale IIMS aktiivne antikommunist. Hiina ajaloo asjatundja. 1930 oli ka poliitikas, oli fasismi vastu ja istus isegi vangis ja läks ära ameerikasse ja hakkas taas tegelema orientalismiga. Peateos ilmus 1957 Orientaalne Despootia. Jäi vasakpoolseks oma ideedelt kuid pettus kommunismis, astus kom parteis välja. Suhtus negatiivselt nii NSVL kui Hiinasse. Tema seisukoht kokkuvõtvalt oli see, et tsivilisatsioon tekib niisutuspõllundusest.
2. Samuti arendas see toidu jm kaupade jagamisega tegelevate organisatsioonide arengut, mis omakorda viis tsentraliseeritud võimu tekkimiseni. 3. Intensiivsem maakasutus viis suurenenud põllundusliku toodanguni. Intensiivne põllundus harilikult irrigatsioon. Selle rajamine töömahukas, hõlmas suuri inimhulki ja nende juhtimist. Arheoloogid on vaielnud, kui tähtis oli irrigatsiooni rajamine linnalise eluviisi alustamisel. Julian Stewart ja Karl Wittfogel: niisutussüsteemide rajamine oli seotud kihistunud ühiskondade arenguga. Riigibürokraatial oli monopol hüdrauliliste toimingute üle ning see lõi nn hüdraulilise riigi. St sotsiaalne vajadus irrigatsiooni järele viis tugeva võimuaparaadi kujunemisele ning sedakaudu riikide ja linnaliste kogukondade tekkimiseni, mille tuumikuks see võimuaparaat oli. Kriitika: Robert Adams: vastupidi! Arvab, et suuremahulised niisutustööd kaasnesid
annaabi.ee 
