Külakatoliiklus- segunesid muinasusund ja ristiusk Eestlastele meeldisid pühakud ja nad hakkasid nende järgi nimesid panema. Katarina kaitses lambaid Antonius kaitses sigu Georg kaitses hobuseid (Jüri) Johannes-Jaan-Juku UUTEKS nähtusteks olid maa ja taevas, jumal ja kurat, patu lunastamine. Luterlus ehk reformatsioon (1517- Martin Luther) 95 teeni, Wittenburgis MARTIN LUTHER- kuulutati lindpriiks (ei kaitsnud ka riigiseadused) Tõlkis Uue Testamendi- saksa keelde (põhimõte: inimene peab saama oma emakeeles piiblit lugeda) Katekismus- ristiusu lühike kokkuvõte ( I ilmus 1525 Lübeckis eesti keeles) 4 1535.a Wonradt (Niguliste kirikust)-Koell (Pühavaimu kirikust)- I eesti keelne raamat, millest on midagi säilinud. Liivi sõda (1558-1583)
Usupuhastuse algatajaks oli Martin Luther ( 1483. 1546. ) kes oli vaga munk, oli angustiinlane, sügavalt katoliiklane. Aastal 1510 külastas ta Roomat. Ta oli arvanud, et Rooma on tõeline paradiis ja seal elavad väga vagad inimesed. Sinna jõudes pettus ta väga. Luges Uuest Testamendist Rooma kirja ja sia aru, et kõik inimesed on Jumala ees eksinud. - andestust eksimuste eest ei saa välja teenida - andestus on Jumala kingitus 31. 10. 1517. kutsus ta Wittenburgis katoliku kiriku juhte kokku saamisele. Ise ta oli kokkukogunud 95 teesi ( väidet ). Teesid trükiti ära ja need läksid mööda Saksamaad liikvele. Tänu sellele said paljud inimesed teada tema ideedest ja uskumustest. 1520. aastal pandi Martin Luther kirikuvande alla, kuna ta kritiseeris paavsti võimu ja indugentside müüki. Kirikuvande all olev inimene ei saanud kristliku matust, ta ei tohtinud pihtida ja ta ei saanud osa kirikusagramentidest ( pühad toimingud kirikus )
mõrvanud oma venna, et abielluda kuninganna Gertrudiga (Hamleti emaga) ja tõusnud troonile roima teel. Isa nõuab Hamletilt kättemaksu, mida too ka vannub. Tegelane "teisest ilmast" surnute riigist hakkab määrama maapealsete sündmuste arengut. Juba avavaatuses näeme ka Hamleti paeluvat vastuolulist karakterit: ta on seadusejärgne troonipärija, kelle asemel valitsejaks saanud onu , ent üliõpilasena Wittenburgis kaldub ta olema pigem juurdlev vaimne isiksus kui oma isa sarnane kindlakäeline poliitik ja sõjamees. Võimu ja vaimu vastuolu on nähtav . Ka armastusteema ei puudu. Hamlet armastab Opheliat ning ka Ophelia teda, kuid seda ei kiida heaks Ophelia vend Laertes ja tema isa. Hamleti probleem seotud: 1. Sisemine konflikt ( lähtutakse mõtetest) See on võitlus iseendaga (väga oluline) 2
annaabi.ee 
