Ludwig arvas, et midagi hullemat ei ole maailmas olemaski kui see, et tema kõrval peaks seisma pidevalt mingisugune naine. Ta hingas kergendatult, kui kihlus Sophie'ga oli tühistatud, ja tõotas endale, et ei lase seda asja enam iialgi nii kaugele minna. Ludwig II oli vaene mees, sest tal polnud ainsatki sõpra. 1870/ 71 SUVERÄÄNSUSE LÕPP Ludwig II ei tahtnud sõda, ja ammugi mitte Prantsusmaaga. Riik, millele Wittelsbachid olid tänu võlgu kunigakrooni eest ja Baierimaa omariikluse eest, tähendas tema jaoks otsekui Euroopa isamaad. 1870. aasta juulis ähvardas Prantsusmaa ja Preisimaa vahel sõda puhkeda.Üha enam ja enam baierlasi ihkas rahvuslikku võitu ja ühtset rahvusriiki. Ludwig II oli tagasi astunud, isegi kui ta veel krooni kandis. Baieri kuningas oli ennast Preisi kuninga alla heitnud. Ja näis, et koos sellega kadus ka lugupidamine enese vastu.
Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes sajanditeks Habsburgide pärusvaldus1). Teine mõjukas suguvõsa Saksamaal on olnud Wittelsbachid, kes 12. sajandist on valitsenud Baierit. Ida-Saksamaal Brandenburgis ja Preisimaal valitses Hohenzollerni dünastia. Keiser Maximilian I Habsburg abiellus 1477 Burgundia printsessiga, saades seeläbi enda valdusse Madalmaad. Nende poeg abiellus Hispaania printsessiga, mis võimaldas omakorda nende pojal Karlil pärida nii Austria, Madalmaad kui Hispaania, samuti valiti Karl von Habsburg Saksa kuningaks ja Püha Rooma keisriks (Karl V, valitses 1519-1556). Peale ta
annaabi.ee 
