Windelband aga leiab, et selline darvinism pole hea ning ta eelistab selle asemel, et igal meetodil on oma legitiimne rakendusvaldkond (anab tähendusliku tulemuse); kui ta neist piiridest väljub, siis ta hakkab meid eksitama; igal meetodil on oma legitiimne rakendusvalkond – eriteaduse ülesanne pole tegeleda piiride rakendamisega, kasutavad oma legitiimsust nii palju kui saavad; metodoloogiline kaalutlus on filosoofia ülesanne. See on filosoofia identiteet, aga milleks on seda vaja? Windelbandi mõte on, et kui need piirid on paigas; siis tänu sellele saame teadvuse kasvu ning vastupidi, kui meetodid suruvad teineteist välja, siis teadus ei kasva. Meetodite tasakaalustamine piiride olemasolu tähendab, et teaduslik maailmavaade läheb mitmekesisemaks ja nende sisu on väärtuslik; teadmiste kasv. See on filosoofia positiivne funktsioon; tagada teadmiste kasv. Eriteadused jagatakse kaheks: on ratsionaalsed ja kogemus teadmised. Ratsionaalsed teadmised pole aga huvi all
tahetakse olla. See, kas ajaloolane uurib üldist ning see, kas ta peab seda uurima, on siiski erinevad küsimused. (M) 2.2. MÕISTMINE 31 Eks ta kirjeldas algul seda, mida ajaloolased päriselt teevad, teistest ta suuremat tegelikult ei teadnudki. 19. sajandi II poolel tegeles sama küsimusega Saksa filosoof Dilthey. Al- gul oli ta samal seisukohal oma kaasaegsete Windelbandi ja Ricketiga, siis muutis aga seisukohta ning hakkas kinnitama, et kogutud andmed annavad ajaloolasele võimaluse minevikku läbi elada. Saame seda teha, sest oleme kõik inimesed, oleme sarnased, võime tunda sarnaseid tundeid17 . Dilthey vastandas mõistmist ja tunnetamist. Loodusteadlase jaoks on “jutustus näi- temängust” objektiks. Ajaloolase poolt kirja pandus elab aga minevik olevi- kus edasi.18 Siin langevad ajalugu ja psühholoogia kokku. Ajaloolane elab uuritava elu uuesti üle.
annaabi.ee 
