ning avastanud, et selle järgi pidi universum kas paisuma kui kokku tõmbuma. Võimetu uskuma, mida tema enda võrrand talle rääkis, pani Einstein sinna sisse kosmoloogilise konstandi. Einsteini universum oli staatiline ja liikumatu. Peale Hubble'i avastusi olevat Einstein aga öelnud, et see oli tema elu kõige suurem eksimus, ning isegi külastas Hubble'it 1931. aastal, et teda tänada. 1934. aastal avaldas Hubble raamatu "Punanihked udukogu spektris". 1942. aastal lahkus Hubble Mount Wilsonist, et Teises maailmasõjas natsismi vastu võidelda. Ta tahtis ühineda armeega, kuid mõistis, et saab oma riigi heaks teadlasena rohkem ära teha. 1946. aastal autasustati teda teenetemedaliga. Aga see ei olnud viimane auavaldus, mis talle osaks sai. 1948. aastal valiti ta Oxfordi Queensi kolledzi auliikmeks panuse eest astronoomiasse. Pärast sõja lõppu jätkas Hubble oma tööd Mount Wilsonis, kus ta üritas veenda oma
1935. aasta suvel hakkas ta oma orkestri liikmetest ka väikesi Count Basie (1904-1984) esindas oma orkestriga jõulist svingistiili aktiivse rütmi ja tunglevate instrumentaalansambleid koostama, tuginedes mängus improvisatsioonile. Nii koosnes Goodmani improvisatsiooniliste soolodega. Pianistina oli Basie tagasihoidlik ja piirdus tavaliselt vaid ansambli esime trio peale tema enese veel trummimängijast Gene Krupast ja neegerpianistist Teddy Wilsonist. üldise paleti täiendamise ja kaunistamisega, tehes seda geniaalse lihtsuse ja leidlikkusega. Tema Sel ajal oli niisugune avalik rassibarjääri ületamine Ameerikas paljudele väljakutseks ja tõi endaga väljenduslaad on juba loomult äärmiselt napp ja ökonoomne, rangelt rütmiline ja täis dramaturgiliselt kaasa loendamatuid sekeldusi ja ebameeldivusi. ilmekaid pause