1660.a. kroonitakse kuningaks Charles II William III · Inglismaa ja Iirimaa kuningas 1689-1702 · Oli pärit Hollandist · Sotimaal oli tema ametlikuks nimeks William II · Põhja-Iirimaal oli hüüdnimi King Billy · Religioonilt protestant - kalvinism · Vanemad olid William II, Mary Stuart · 1659 asus William III Leideni Ülikooli · Pärast ema surma, pidi Williami eest hoolitsema kuningas Charles I · 1672 sai Williamist riigihoidja (madalmaade juht) · Abiellus nõbu Mary II'ga, sest tahtis Charles'i kuningriiki ja lootis, et saab sellega valitsejaks · Elizabeth Villiers oli tema armuke (mehel oli ainult üks !!) · Ta võimalused Inglismaa troonile pääseda suurenesid, kuna abiellus Mary II'ga ja James II oli troonil ja aadlikud olid talle vastu · Pilt William III saabumine Inglismaale · Brill oli ta laev, millega saabus Inglismaale oma trooni saama
Esimesed inimesed asusid Suurbritanniasse umbes veerand miljonit aastat tagasi, kui Euroopa ja Suurbritannia vahel oli veel maismaasild. Umbes 400. aastal lahkusid Inglismaalt roomlased, kes olid sealsed alad hõivanud juba aastasadu varem. Umbes sada aastat hiljem hakati seal levitama ristiusku. 1066. aastal peeti Lõuna-Inglismaal Hastingsi lahing, mis lõppes Normandia hertsog Guillaume'i (inglisepäraselt William) vägede võiduga. Williamist sai Inglismaa esimene kuningas. William I Vallutaja järeltulijad on sellest ajast peale Inglismaad valitsenud. 1707. aastal ühendati Inglismaaga Sotimaa ning riigi uueks nimeks sai Suurbritannia, 1801. aastal ühendati ka Iirimaa. Kuninganna Victoria I võimule tulekuga 1837. aastal algas viktoriaanlik ajastu Suurbritannia ajaloos. Sellel perioodil kasvas Suurbritannia kolooniate arv nii suureks, et riik muutus väga väga rikkaks
sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin,
annaabi.ee 
