Schilleriga, kelle surm 1805. aastal oli talle raskeks hoobiks. Õukonnateatris töötamise ajal valmis ka ,,Fausti" I osa, mis ilmus 1808. aastal. Uus värskendav tõus lüürikas tuli 1810-ndate algupoolel. Siis avaldati saksa keeles pärsia luuletaja Hafizi loomingut ja see avaldas Goethele sügavat muljet. Selle kümnendi teisel poolel aga hakkas levima Byroni Ida-aineliste poeemide mõju. Kõige olulisem oli aga 65- aastase Goethe vahekord 30 aastat noorema Marianne von Willemeriga. Sellest saadud inspiratsiooni tulemusel sündis suur luulekogu (1819) ,,Lääne-Ida diivan". Kui teised romantilised luuletajad seadsid eesmärgiks pakkuda lummavat Ida-.eksootikat, siis Goethe huvi Hafizi vastu oli filosoofilist laadi Kuigi Goethe nimetas oma luuletsükli ,,diivamiks" (pärsia k ,,kogu"), kasutas ta seal saksa rahvaluulele omaseid nelikvärsse ja ei püüdnud teha Ida-ainest valitsevaks ega Ida Läänele vastandavaks.
l1773: "Götz von Berlichingen, raudkäega rüütel" l1787: "Iphigeneia Taurises" l1788: "Egmont" l1790: "Torquato Tasso" l1808: "Faust" (1. osa) l1832: "Faust" (2. osa) lLuuletused l1773: "Prometheus" l1782: "Metsavaim" l1790: "Rooma eleegiad" l1794: "Reinuvader Rebane" l1797: "Nõia õpipoiss" l1797: "Jumal ja bajadeer" l1798: "Hermann ja Dorothea" l1819: luuletsükkel "Lääne-Ida diivan" kirja pannud koos Marianne von Willemeriga) l Reisikirjeldused ja loodusteaduslikud tööd l1790: "Katse selgitada taimede metamorfoosi" l1810: "Värviõpetusest" l18171829: "Itaalia reis" l l Muud tööd l1786: "Novella"
annaabi.ee 
