violone, gamba, kontrabass; Valter Jürgenson – tromboonid; Tõnis Kuurme– dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid; Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid; Riho Ridbeck – bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa – klavessiin, orel, klaver; Anto Õnnis – tenor, löökpillid; Taavo Remmel – kontrabass. Solistideks on Tõnis Kaumann – bariton ja Riho Ridbeck – bass. Kõige rohkem meeldis mulle Erasmus Wildmanni teos Musicalischer Tugendspiegel. See kuulub renessans muusika hulka. Lugu on kirjutatud jazz ja rock/pop stiilis. Esitus oli üldiselt puhas, esinesid üksikud vead kõrgetel nootidel, lugu oli muidu kaasahaarav ja põnev. Mulle meeldis see lugu, sest see lugu algas aeglaselt aga toimus järsult vahelduv meloodiate muutumine. See lugu jäi hästi meelde kuna see oli kaasahaarava rütmiga ja huvitava sisuga.
energiavaru. Seega kajastavad laktatsiooni jooksul toimuvad välimiku muutused ainevahetuse intensiivsust ja toitainete kasutust. Vastavalt sellele tuleb reguleerida loomade söötmist. Kuidas hinnatakse toitumust? Toitumuse hindamise meetodi teeb otstarbekaks selle odavus ja lihtsus. Toitumuse hindamisel on kasutatud mitmeid skaalasid, kuid enamlevinud on E.E. Wildmanni jt. poolt väljatöötatud 5- palliline hindamissüsteem. Hindega üks hinnatakse kurtunud (kõhna) looma ja hindega viis tugevasti rasvunud looma. Peamised kehapiirkonnad, mille põhjal lehma toitumust hinnatakse on puusa-ja päraluunukid, nimmelülide ristjätked, laudjas ja sabajuure piirkond. Vaatluse ja kompamise ehk palpatsiooni teel hinnatakse nahaaluse rasvkoe varu nendes piirkondades.